Taldrikugolf (inglise keeles disc golf, eesti keeles ka kettagolf) on mäng, mille eesmärgiks on visata lendav taldrik võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi. Taldrikugolfi mängitakse umbes 40 riigis üle maailma.

 

Reeglid

Taldrikugolfi reeglid on üsna sarnased tavalise golfi reeglitele. Iga rada alustatakse spetsiaalselt alalt, mida nimetatakse tiialaks. Tiiala (tii kast) võib olla valmistatud mitmesugustest materjalidest. Tõrva Gümnaasiumi rajal on tiialad märgistatud kunstmuruga, millest ei tohi ketta lahtilaskmise hetkel üle astuda. Maandunud ketta tagant sooritatakse järgmine vise. Viskab mängija, kelle ketas on korvist kõige kaugemal (tiialale kõige lähemal) ning kettast keegi mööda ega ette ei lähe. Kui keegi on kettast eespool, siis ketast ei visata ja oodatakse raja vabanemist. Rada loetakse läbituks siis, kui kõik mängijad on oma ketta korvi visanud.

 

Taldrikugolfis on kasutusel kolm põhilist viset - putt ehk lähivise, eestkäsi ja tagantkäsi. Pikad visked ehk drive'id jagunevad eestkäeks ja tagantkäeks. Nende põhiline vahe on ketta lennul. Eestkäe puhul kaldub ketas loomuliku pöörlemise tõttu paremale, tagantkäe puhul vasakule. (Vasaku käega visates pöörleb ketas teistpidi ning kaldub vastupidises suunas.) Putti ehk lähiviset kasutatakse korvi viskamiseks ja korvile lähenemiseks.

 

Erijuhud

Ketas läheb kaotsi: ketas loetakse kadunuks kui mängijate grupp on ühiselt otsinud ühe mängija ketast kolm minutit. Sel juhul jätkab mängija sealt, kus ketast viimasena nähti ja lisatakse viskaja tulemusele juurde üks karistusvise.

 

Ketas jääb puu otsa: ketta asukohast puul tõmmatakse sirgjoones mõtteline joon otsejoones alla maapinnale ja sealt toimub järgmine vise.

 

Skoorkaardile märgitakse visete arv, millega saadi ketas korvi.

 

Mängu võitjaks on see, kes väikseima visete arvuga läbib etteantud raja.