Vastlapäev Tõrvas – ja terves Eestis – oli sedapuhku tavapärasest erinev, nimelt lumevaba. See eripära võis küll ära jätta Tartu Maratoni, kuid Tõrvas nii mannetu põhjuse pärast vastlapäeva küll ära jätta ei kavatsetud. Lõppkokkuvõtteks on ju kalender kultuuriinimese peamine isand ja kui seal on vastlapäev ära toodud, siis järelikult nii ka on. Selle teadmisega organiseeris Tõrva Kultuurimaja sel aastal vastlad, mis olid vastlad.

Et tahedat maad sel hetkel oli kõige enam Tõrva gümnaasiumi staadionil, siis peeti üritus seal. Hommikul veidi enne kümmet oli staadionil juba lasteaed Mõmmiku kogu pere, kokk ja koristaja kaasa arvatud.

Lapsed võttis vastu tegus kolmik - lohe Gorõnitš, põder Pekka ja Elvis, keda siis kehastasid vastavalt Romet Piller, Valdek Ott ja Hardo Adamson. Kolm päevajuhti panid lapsed peagi nendele määratud aladele – palliviskele, maahokile ja teistele võistlusmängudele - mille järel said lapsed kätt proovida mängukuklite meisterdamisega ning vurride tegemisega. Viimastel aladel olid lastele toeks Tõrva Avatud Noortekeskuse juhid Sandra Viljumson ja Ines Piller.

Pärast kuklisöömist ja teejoomist said lapsed loitsude saatel põletatud oma „metsiku" ehk õlgi täistopitud nuku. Metsik on ehtsa vastlapäeva kohustuslik atribuut – sellesse nukku pannakse sisse kõik halb ning kui see ära põleb, on ka vastav halb läinud. Seejärel läks lasteaiapere taas „koju", ning staadion täitus klassikomplektiti õpilastega. Võib kindlalt öelda, et parimateks atraktsioonideks oli suure punase push-palli ning „põdra" tagaajamine.

Pärastlõunal saabus kohalikule spordipeole ka Poola delegatsioon sõbralikust Lukowi linnast. Poolakad olid üritust vaadates esialgu täiesti keeletud, kuid mõni aeg hiljem leidsid juba nemadki, et tegelikult just niimoodi üks korralik vastlapäev välja nägema peabki. Selleks ajaks olid sportlikud võimalused laienenud veel suusatamise, tõukekrossi ja kärutamise võrra, samuti tambiti üpris aktiivselt mölkit. Viimases avaldus Poola andekus eriti võimsalt, kohalikud tšempionid alistati lausa neljakümne punktiga.

Kella kolmeks oli kohal käinud ja „vastelnud" üle 600 inimese. Vastlakukleid oli kulunud veidi alla 2000, kuuma teejooki umbes pool kuupmeetrit.

Kell kuus jätkus Tõrva vastlapäev juba täiskasvanutega ja taas oldi hoos.

Mida saab siis kokkuvõtteks öelda – pole olemas viletsaid olusid, on vaid viletsad osalejad. Tegelikult – kas ongi vastlapäevaks lund tarvis? Peamine, et kalendris on välja toodud põhjus kokku saada ja mõnusalt aega veeta.

Arnold Looga