Tõrva vallavolikogu võttis augustikuus vastu uue jäätmehoolduseeskirja. Eeskirja oli tarvis uuendada nii jäätmeseaduse nõuete kui valla eesmärkidest edendada jäätmete liigiti kogumist. Aastaks 2025 peab iga kohalik omavalitsus saavutama olmeliste jäätmete ringlusse võtmise vähemalt 55% ulatuses, 2030. aastaks juba 60%. Tänane tase on 30% juures, mis tähendas selget vajadus muuta tegevusi jäätmete tekkekohal liigiti kogumisel ja kogutud jäätmete käitlemisel. Näiteks paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali taaskasutamine aitab neid ressursse kokku hoida.

Uuenenud eeskirja järgi muutub jäätmete liigiti tekkekohal kogumine elanikele senisest mugavaks. Esmatähtis on muuta tekkekohal jäätmete liigiti kogumine arusaadavaks ja mugavaks tegevuseks, mis aitab jäätmeid suuremas mahus ringlusse suunata. Inimeste teadlikkus keskkonnahoiust ja valmisolek jäätmeid liigiti koguda on aasta-aastalt järjest suurenenud.

Üheks tähtsamaks nõudeks on koguda eraldi ja üle anda toidujäätmeid. Kui neid jäätmeid kogumismahutiga üle anda ei soovita, siis on võimalik neid oma kinnistul kompostida. Tihehoonestusalal asuvates elamutes võib kompostimiseks kasutada ainult kinnist kompostrit.

Teine tähendusrikkam uuendus puudutab segapakendeid. Kõik elanikud on kohustatud pakendeid liigiti koguma ja jäätmevedajale üle andma. Samuti tuleb edaspidi arvestada, et paberit ja kartongi ning klaaspakendit peavad kohustuslikult koguma ja vedajale üle andma korterelamutes elavad isikud ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistud, kus tekib vastavaid jäätmeid.

Keskkonnaministeeriumi 2020. aastal tellitud uuringu kohaselt leidub segaolmejäätmetes 32% biojäätmeid (toidujäätmed, aiajäätmed) ja 32% pakendijäätmeid, lisaks veel paberit ja kartongi. Seega meie tavapärane segaolmejäätmete prügikast sisaldab väga palju sellist kraami, millega saab veel midagi kasulikku ette võtta.

Just toidujäätmete liigiti kogumise suurendamine on riiklikuks prioriteediks. Läbi arusaadava ja mugava kohtkogumise korralduse, kus jäätmevedaja veab jäätmed elanike ukse juures ära, saame ühiselt viia valla jäätmemajanduse uuele tasemele ja hoiame oma kodukoha jäätmereostuse vabana. 

• Uuest jäätmehoolduseeskirjast tulenevad muudatused hakkavad kehtima alates 01.02.2024.

Lisanduvad uued kohustuslikult ja vabatahtlikult üleantavate jäätmete liigid korraldatud jäätmeveo raames.

Kokku on seitse erinevat jäätmeliiki, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud:

1) Segaolmejäätmete kogumine on kohustuslik kõikidele elanikele.

Segaolmejäätmete kogumismahutite tühjendamine toimub tiheasustusega alal vähemalt üks kord 4 (nelja) nädala jooksul, hajaasustusega alal vähemalt 1 (üks) kord 12 (kaheteistkümne) nädala jooksul. Vallavalitsusel on õigus lubada tiheasustusalal asuvatele jäätmevaldajatele põhjendatud juhtudel segaolmejäätmete tühjendamise sageduseks 1 (üks) kord 12 (kaheteistkümne) nädala jooksul. Seda juhul, kui on nõuetekohaselt rakendanud toidujäätmete üleandmine või kasutatatakse kompostimist ning antakse üle segapakendit.

2) Toidujäätmed (biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed)

Kõigil valla elanikel on kohustus eraldi koguda ja üle anda toidujäätmeid. 

Toidujäätmeid on võimalik ka oma kinnistul kompostida ning see on eelistatud tegevus, sest aitab vähendada jäätmeveokite liiklemist meie teedel ja kõige paremini jäätmeid taaskasutusse võtta. Hajaasustuses võib toidujäätmeid kompostida aunas või kompostriga. Tiheasutusalal ja kompaktse hoonestusega aladel on kompostimine lubatud ainult kinnise kompostriga ning vaid üksik- ja ridaelamu kinnistutel. Juhul kui komposteerida ei soovita, tuleb toidujäätmed tiheasutusalal ja kompaktse hoonestusega aladel üle anda jäätmevedajale.  Ka hajaasustusalal asuvad toitlustus- ja majutusettevõtted ning korterelamud saavad toidujäätmeid mahutiga jäätmevedajale üle anda.

Kompostrid ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 4 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ning vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.

Oluline on teada, et elanikud, kes ei anna toidujäätmeid mahutiga jäätmevedajale üle, loetakse automaatselt toidujäätmete kohtkompostijateks. Seega kui elanik soovib kasutada jäämete üleandmise teenust, peab ta vastava teenuse jäätmevedajalt tellima. Kui elanik soovib korraga nii kompostida (nt ainult suvel) kui kogumismahutiga koguda ja jäätmeid jäätmevedajale üle anda, siis see on ka võimalik. Kuna toidujäätmete liigiti kogumine on tõesti väga oluline tegevus, siis toidujäätmete üleandmine saab olema tasuta.

3) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed

Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete üleandmine on vabatahtlik kõigile elanikele. Jäätmete vedu tehakse kogumisringidena perioodil 1. aprill kuni 30. november üks kord kuus.  Kui jäätmeid jäätmevedajale üle anda ei soovi, tuleb jäätmed kompostida oma kinnistul või ise viia nõuetekohasesse kogumiskohta.

Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete üleandmine kogumisringidega saab olema tasuline.

4) Segapakendid

Kuna pakendijäätmete tekkemaht on suur, siis edaspidi ei pea viima pakendeid tänavatel asuvatesse suurtesse konteineritesse, vaid saab mugavalt koduukse juures üle anda.

Segapakendeid peavad jäätmevedajale üle andma kõik elanikud ning seda saab teha nii konteineri kui ka kogumiskotiga.  Korterelamute ning äri-, tootmis- teenindus- ja ühiskondlike hoonete kinnistutel on jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks lubatud kasutada ainult kogumismahutit. Vallavalitsusel on õigus lubada erandeid kogumiskoti kasutamisel.

Segapakendite mahuti tühjendamise ja kogumiskoti äraveol on soovituslik rakendada harvemat äraveo sagedust. Minimaalsele tühjendussagedusele ei ole piire seatud.

Kogumiskoti eest ei pea eraldi maksma ja neid saab jäätmevedajalt. Uus kogumiskott jäetakse graafikujärgsel veopäeval kokkulepitud kohta.

5) Klaaspakendid

Klaaspakendite üleandmine on kohustuslik alates 10 (kümne) korteriga korterelamutes ning äri, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib klaaspakendit.

Suvila või elamuga hoonestatud kinnistutel tuleb klaaspakendid ise viia nõuetekohasesse kogumiskohta (korraldatud jäätmeveoga hõlmatud avalikesse kogumismahutitesse või jäätmejaama).

Eelistatud on harvema veosageduse rakendamine ning ühismahutite kasutamine. Minimaalsele tühjendussagedusele ei ole piire seatud. Klaaspakendid saab vedajale üle anda konteineriga.

6) Paberi- ja kartongijäätmed

Korterelamutega hoonestatud kinnistutel tuleb paberi- ja kartongijäätmed üle anda jäätmevedajale. Äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus vastavat jäädet tekib, tuleb need samuti jäätmevedajale üle anda. Eelistatud on ühismahutite kasutamine.

Suvila või elamuga hoonestatud kinnistutel tuleb paberi- ja kartongijäätmed viia selleks ettenähtud avalikesse konteineritesse.

Eelistatud on harvema veosageduse rakendamine ning ühismahutite kasutamine. Paberi- ja kartongijäätmete üleandmine saab olema tasuta.

7) Suurjäätmed

Suurjäätmeid saavad jäätmevedajale üle anda kõik elanikud. Jäätmete üleandmine jäätmevedajale on vabatahtlik ning saab toimuma jäätmevaldaja tellimuse alusel kogumisringidena. Kogumisringid hakkavad toimuma vähemalt iga kolme kuu tagant. Suurjäätmete üleandmine vedajale toimub tasu eest ja ei ole kohustuslik, mistõttu soovi korral võib need jäätmed jätkuvalt ise jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta viia.

 

Kogumismahutid

Jäätmevedajalt saab konteinerit rentida või osta, kuid see ei ole kohustuslik. Jäätmete kogumiseks võib edasi kasutada endal olemasolevaid nõuetele vastavaid konteinereid. Samuti võib kasutada teistelt ettevõtetelt renditud nõuetele vastavaid mahuteid või osta sobiv mahuti.

Nutikas on kogumismahutite suurused hoolega läbi mõelda. Silmas tuleks pidada, et mida hoolsamini jäätmeid liigiti kogutakse, seda vähem tekib meil segaolmejäätmeid. Mahutite tühjendussageduse määramisel on oluline, et jäätmed ikka mahuksid mahutisse ära ja oleks välditud jäätmereostuse (jäätmete lendumine, lõhn) teke. Soovitame elanikel võtta kasutusele pigem suurem kogumismahuti, et tavapärasest suurem jäätmekogus oleks võimalik probleemideta mahutisse panna. Hoiame oma koduvalla ikka puhtana.

Kõrvuti asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga elamutes tekkivate korraldatud jäätmeveo korras kogutavate jäätmete üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigus taotleda vallavalitsuselt ühise kogumismahuti kasutamist. Ühismahuti kaugus selle kasutajatest võib olla kuni 100 meetrit.. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga. Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise lepingu ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut. Ühismahuti kasutamine võimaldab mahuti paigutada sobivaimasse asukohta, jagada mahuti kulusid kasutajate vahel ja vähendada ka jäätmeveoki liikumisvajadust.

NB! Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 4 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastava kleebiseid, soovitavad värvilahendused on:

  1) hall ja must – segaolmejäätmed;

  2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;

  3) roheline – klaaspakend;

  4) sinine – paber- ja kartong;

  5) punane - ohtlikud jäätmed;

  6) pruun - biolagunevad jäätmed.