Kompostimine
Tõrva valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt on kompostimise tingimusteks:
Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal nõuetekohaselt kompostida tiheasustuses üksik- ja ridaelamu kinnistutel, tiheasustusega külades ja hajaasustuses kõigi elamutüüpidega kinnistutel. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga, hajaasustuses ka aunkompostida. Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut ega tekitaks muid häiringuid. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. Kompostrid ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt nelja meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ning vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust. Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab kinnistu omanik omal kulul likvideerima.
Kui biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida peab kinnistul olema toidu- ja köögijäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav konteiner ning sellega kogutavad jäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale. Kui biolagunevad aia- ja haljastujäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida, tuleb need üle anda korraldatud jäätmeveo raames korraldatavate veoringide käigus või üle anda jäätmejaama.
Peamised kompostimisvõimalused:
1) Tavaline komposter
Kompostri võib poest osta või ise ehitada. Pealt ja külgedelt peab komposter olema kinnine. Soovitav on komposter vooderda metallvõrguga, et hoida närilised eemal.
2) Aunkompostimine
Kompostimine lahtiselt aunas. Ei vaja kasti.
3) Kiirkomposter
4) Kottkompostimine
5) Verikomposter
Kompostimist soodustavad sammud:
Materjalide õige tasakaal - kompostisegus peab olema enam-vähem pooleks rohelist materjali (kartulikoored, värskelt niidetud muru ja toidujäätmeid) ning kiulist materjali (näiteks kuivanud lehed, oksaraod, majapidamispaber, saepuru).
Kompost tuleb laduda kihiti (näiteks muruniide, köögijäätmed, muld, turvas, oksad, lehed) ja lisada peenemaid oksi või puistematerjali. Kui kompostis on vaheldumisi toidujäätmed aiajäätmetega, siis tõuseb kompostis temperatuur ja kompostimise protsess toimib.
Õhulisuse tagamine - liiga tihe või liiga märg kompost hakkab mädanema, sel juhul on vaja lisada kompostile oksaraage, mulda, turvast, mättamulda, heina, hekseldatud põhku või ka ökopelleteid. Samuti tuleb komposti segada või hargiga komposti õhutada/kohendada.
Niiskuse tasakaal - liigne kuivus ei lase kompostil kuumeneda ja kompostimise protsessid ei saa käivituda. Sel juhul võib komposti kasta. Liigne niiskus hävitab aga vajalikud mikroorganismid ning kompost hakkab mädanema ja haisema. Sel juhul segada komposti hulka kiulist materjali õhutamiseks.
Toitained süsinik ja lämmastik - oksad, oksahake, muru, hein, kuivanud puulehed sisaldavad vähe lämmastikku. Komposti käima minemiseks on lämmastikku juurde vaja. Rohkelt on lämmastikku näiteks köögijäätmetes, aiajäätmetes, värskelt niidetud murus, nõgestes, aga ka sõnnikus.
Vaata lisa: https://kliimaministeerium.ee/biojaatmed
Kompostimine
Eesti kodudes tekib igal aastal 300 kilogrammi jäätmeid inimese kohta. Sellest ligi kolmandiku moodustavad köögis ja toiduvalmistamisel tekkivad biojäätmed. Biojäätmeteks on näiteks riknenud puu- ja köögiviljad ja nende koored, munakoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, majapidamispaber ja salvrätid, aga ka lõikelilled ja ilma potita toataimed koos mullaga.
Toidujäätmeid võib koguda biojäätmete konteinerisse ja ära anda jäätmevedajale, kuid neid saab ka ise aiataimede väetise tarbeks kompostida. Kompostimine ei ole kindlasti üle jõu käiv tegevus, küll aga vajab see veidi kannatlikkust, tahet ja teadmisi.
Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne). Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.
Kas teadsid, et kompostides võid vähendada enda perekonna poolt tekitatavat prügi isegi lausa poole võrra?
Loe lähemalt kompostimisest lehel kompostiljon.ee
Sorteerimisäpp
