Täna, 12. märtsil möödub 145 aastat kindralmajor Jaan Sootsi sünnist. Auväärse sündmuse tähistamiseks koguneti tema sünnikodu mälestuskivi juurde.

Kaitseliidu Valgamaa maleva Helme üksikkompanii juhatuse liige Anti Altement ja Tõrva abivallavanem Aivar Uibu viisid läbi mälestustseremoonia, asetades mälestuskivi esisele pärjad. Naiskodukaitse Tõrva jaoskonna esindajad süütasid küünlad. Palve luges Valgamaa maleva kaplan Arvo Lasting.

Aivar Uibu tõi oma kõnes välja, et endise Helme kihelkonna ja tänaste Tõrva valla maadel on sündinud ja kasvanud nii mõnetki kangelased -  Jaan Soots oli üks olulisemaid. Tema suurim panus oli osalemine Nõukogude Venemaaga peetud rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni töös.

Kindralmajor Jaan Soots sündis 1880. aastal Helme vallas Linna küla lähedal olevas Küti talus. Ta õppis Vilno (Vilniuse) sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi auastmes. 1913. aasta kevadel lõpetas ta Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Teenistust jätkas ta Saraatovis rooduülemana. Sellel perioodil tutvus noor sõjaväelane Jaan Soots Soome nimeka väejuhi Carl Gustaf Emil Mannerheimiga. See tutvus osutus noore ohvitseri jaoks väga oluliseks, sest Mannerheim kutsus ta oma ratsadiviisi staabiülemaks.

1917. aastal tuli Jaan Soots Eestisse. Detsembris 1917 määrati ta I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja kuni Johan Laidoneri saabumiseni ka ajutiseks diviisiülema kohusetäitjaks. 1919. aastal määrati Jaan Soots Eesti sõjaväe ülemjuhataja staabiülemaks. Sootsi suurimaks panuseks oli osaleda delegatsiooni liikmena Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel rahuläbirääkimistel.

1920. aastal läks ta erru, kuid ei jäänud auga teenitud loorberitele puhkama. Aastail 1921-1923 ja 1924-1927 Eesti sõjaminister. Põllutöökoja esimees 1932–1936, Ühistegevuskoja nõukogu esimees, Rahvuskogu Teise Koja ja Riiginõukogu liige, Tallinna linnapea 1934–1938 ja ülemlinnapea 1938–1939.

1940. aastal arreteerisid võõrvõimude käsilased Jaan Sootsi ja saatsid Venemaale, kus ta 6. veebruaril 1942 suri.

Hoidkem meie kangelasi meeles!