19.-20. mai toimus Tõrvas inimkeskse sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudelis osalejate kohtumine.

Projektis on neli piirkonda – Raplamaa, Tartumaa, Saaremaa ja Valgamaa. Hoolduskoordinaatorid ja projektijuhid on tööd teinud 1,5 aastat ja leidsid, et on paras aeg saada kokku, et ühiselt arutada, mis on hästi toimima läinud ja mida saaks veel paremini.

Projekti peamine eesmärk on saada koostööle sotsiaal-ja tervishoiusüsteem ning toetada perearste, kiirabi ja politseid keeruliste kliendijuhtumite puhul. Kogu tegevust juhib piirkondlik koordinaator, kes on nii inimesele kui ka võrgustiku spetsialistidele esmane kontaktisik. Projekti osa on ka projekti juhtrühma moodustamine ja piirkondliku võrgustiku kujundamine ning tööshoidmine, sh piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumised.

Ühistest aruteludest tuli välja, et kõige tulemuslikum on töö, kui hoolduskoordinaator töötab osaliselt või täielikult tervisekeskuses, perearstikeskuses või haiglas, et oleks kontakt ka tervishoiutöötajatega. Samuti on tähtis, et ta töötaks täiskohaga koordinaatorina, mitte põhitöö kõrvalt.

Paljud perearstid on hõivatud ega tule kohtumistele. Nad ei ole projektides osalemisest huvitatud, sest see nõuab aega. Perearste on väga tähtis kaasata, kuid tuleb tunnistada, et peamiselt suheldakse õdedega, kes pakiliste küsimuste korral reageerivad kiiremini.

Valga maakonnas töötab Valga valla hoolduskoordinaator Merle Adamson osaliselt Valga haiglas asuva perearstikeskuse kõrval olevas ruumis ja osaliselt sotsiaalosakonnas. Tal on tihe suhtlus nii perearstide kui ka sotsiaaltöötajatega. Merle töötab palju kompleksse abivajadusega inimestega ning 74% tema klientidest on kahjuks sõltuvusprobleemidega. Merle jaoks on töös kõige suuremad väljakutsed ja lahendamist vajavad probleemid just seotud psühhiaatrilise abi ja ravi kättesaadavuse parandamisega ning klientidele vaimse tervise ja psühholoogiliste teenuste kättesaadavusega. Samuti on tal ettepanek, et kiirabi võiks rohkem aidata tõsiselt psühhiaatrilist abi vajavaid kliente, lisaks elulistele näitajatele võiks hinnata ka vaimset tervist. Samuti loodab Merle koostööd perearstidega nende klientide osas, kes erinevatel tervislikel põhjustel ei välju kodust (ühised kodukülastused).

Otepää valla hoolduskoordinaator Monika Horn töötab vallavalitsuse ruumides, kuid tema töö iseloom on liikuvam, kuna teenusel olevad kliendid paiknevad valla territooriumi erinevates piirkondades. Monika kohtub klientidega neile sobivas keskkonnas, nt kliendi kodu, haigla, perearst, KOV, jne. Klientidega suhtlemine nendele tuttavas ja turvalises kohas loob kiiremini kontakti abistaja ja abi saaja vahel. Paindlikkus annab võimaluse näha klienti tema loomulikus või talle sobivas keskkonnas ja leida võimalikke kitsaskohti, mis võivad olla kliendi mõningate probleemide põhjustajaks.

Ka Otepää valla hoolduskoordinaator Monika ütleb, et pea kõik tema kliendid vajavad psühhiaatri teenust, paljud on kimpus alkoholi liigtarbimisega, millega kaasneb ka asotsiaalne eluviis. Monika toob probleemidena välja pikad järjekorrad vaimse tervise õe ja arsti vastuvõtule saamisel ning keeruline on kliendi psühhiaatriakliinikusse ravile aidata, kuna meditsiinisüsteem on antud valdkonna patsientidest ülekoormatud. Samuti on esinenud probleeme alkoholijoobes isikute kõrvale jätmine meditsiinisüsteemi poolt.

Projektijuht Kristi Napasti eestvedamisel toimuvad maakondlikult  suuremad ja väiksemad võrgustikukohtumised, kus peamised koostööpartnerid on Valga haigla, erinevad perearstid, politsei, sotsiaaltöötajad. Kohtumistele on kaasatud ka Ohvriabi ja Päästeameti ning kiirabi töötajaid, peamine eesmärk on koostööd ja infovahetust suurendada.

Nende kohtumiste ja koostöö tulemusena on ka välja tulnud meie maakonna peamised kitsaskohad - pikaaegsetele alkoholisõltuvusega ja psüühikahäirega inimestele pole pakkuda neile vajalikke teenuseid. Eakad ja erivajadustega inimesed vajaksid enam vaimset tuge ja suhtlusvõimalusi, sh koduteenuse kliendid. Omaste hooldajad ja eestkostjad vajaksid mitmesugust tuge, eelkõige aga vaimse tervise teenuseid, juhendamist-koolitamist ja kogemusnõustaja toetust.

Lastega pered vajaksid enam vaimse tervise teenuseid (psühholoog, kriisi- ja leinanõustamine, perenõustamine, pere- ja mänguteraapiad). Osad pered käivad nendel teenustel Tartus. Raske ja sügava puudega noortele on puudu nädalahoiu- ja päevahoiuteenus. Maakonnas võiks olla vähemalt üks päevahoidu pakkuv asutus. ISTE teenused sobivad keerukamatel juhtudel, aga abi oleks vaja ka neil, kes on veidi väiksema abivajadusega. Peale ISTE projekti lõppu on vaja juurde tegevusjuhendajaid. Tänased IT lahendused ei toeta infovahetust sotsiaal-ja tervishoiusüsteemi vahel.

Aga loomulikult on töös ka palju positiivseid hetki - kui kliendid suudavad luua muutust, lahendada oma probleeme, teevad koostööd, peavad kokkulepetest kinni. Kõik see toimub ainult koostöös meie heade võrgustikuliikmetega.

Hea ja toetav koostöö kliendi toetamisel on olnud perearst Tatjana Laadiga, pereõe Anu Uintiga, doktor Helle Mülleriga, vaimse tervise õde Siiri Teraga, Valga Aktiviseerimiskeskusest Urve Kõivikuga, Valga Haiglast Maarja Brause, Irja Sõnumi, Erle Sarve, Andres Nahkuri, Margot Linderiga ja Tiina Tuhkaneniga.

Täname meie piikonnapolitseinikke ning Terviseagentuuri töötajaid Valgas ja Tõrvas (registraatorid, perearstid ja pereõed) ning kõiki meie maakonna sotsiaaltöötajaid.

Täname dr Katrin Paloveri ja tema pereõde Marjana Krooni, kes on lahkelt võtnud oma nimistusse perearstita kompleksse abivajadusega kliente ja neid aidanud. Tänud ka dr Merike Ausmehele ja Luule Tamperele, kes on igati aidanud suure ravivajadusega kliente. Tänud Terviseagentuuri pereõdedele Anu Lepale ja Julia Püsijainenile, kellega koos ühised kodukülastused on pannud uskuma, et koostöö tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel ongi võimalik!

Artikli autor: projektijuht Kristi Napast