Millised on peamised mõjud inimestele ja elukeskkonnale?

Kindlasti on üks peamisi mõjusid visuaalne mõju ning ruumiline mõju maastikus, mis arvestades Tõrvat kui ka turismi sihtkohta, on väga kaalukas tegur. 

• Visuaalne mõju: tuulikud on suured rajatised ja nende ilmumine maastikku võib muuta harjumuspärast vaatepilti. Planeeritavate tuulikute masti kõrgus on eeldatavalt 160-190 meetrit ning kõrgus koos labadega võib ulatuda kõige rohkem 285 meetrini. Planeerimisprotsessi käigus on kavas luua fotomontaaže vaadetega olulisematest avalikest kohtadest (nt keskväljak, Helme lossivaremed ja külakeskused), aga ka kohalike turismiettevõtete juurest (nt kodumajutuse pakkujad), et anda parem ettekujutus sellest, kuidas tuulikud maastikul paistma hakkaksid. Kõige lähemal tuulepargile, kus see on asjakohane ja mõju päriselt avaldub, saab kaaluda ka haljastuse rajamist vaadeldavuse vähendamiseks.  

• Varjutus: tuulikulabade pöörlemine võib päikesepaistelise ja selge ilmaga tekitada lühikesel perioodil liikuvat varju. Tuulepargi asendiskeem koostatakse selliselt, et varjutuse mõju oleks võimalikult väike.  

• Mõju kinnisvara hindadele: üks sagedane küsimus puudutab tuuleparkide mõju lähedalasuvate kodude väärtusele. Kuigi Eestis ei ole sel teemal veel laiaulatuslikke teaduslikke uuringuid tehtud, on Eesti kinnisvara hindajad teemat analüüsinud ja üldiselt leidnud, et tuulepargid kodude turuväärtust negatiivselt ei mõjuta. Keskkonnaportaalis avaldatud artikkel annab hea ülevaate hiljutistest uuringutest (Koduomanikud ei pea tuuleparkide läheduses eluaseme väärtuse pärast muretsema | Keskkonnaportaal). Paldiski näitel on kinnisvara väärtus isegi tõusnud, sest tuulepargi rajamine tõi kaasa majanduse elavnemise ja uute töökohtade tekke. Positiivseks teguriks on ka tuulikutasu, mida makstakse eluruumi omanikule kogu tuulepargi tööea jooksul, mida on umbes 30 aastat.

Üks enim küsimusi ja arutelu tekitav teema on tuulikutega kaasnev heli, mis jaguneb peamiselt kuuldavaks heliks ja infraheliks. Mõlemale kehtivad kindlad normid ja nende mõju on põhjalikult hinnatud. 

• Kuuldav heli: tuulikute tekitatav heli peab vastama rangetele riiklikele normidele, mis on kehtestatud inimeste tervise kaitseks. Müra modelleerimisel arvestatakse kõiki olulisi müraallikaid: nii aerodünaamilist müra, mis tekib tuuliku labade liikumisel läbi õhu, kui ka mehaanilist müra, mis pärineb tuuliku sisemistest komponentidest, näiteks generaatorist.

• Infraheli: See on väga madala sagedusega heli, mida inimkõrv  ei kuule (lisalugemist). Tuulikute vahetus läheduses on infraheli tase vahemikus 60-70 detsibelli (dB), mis on madalam kui paljud igapäevased allikad – näiteks merelained rannas tekitavad umbes 75 dB ja 100 km/h sõitev auto umbes 100 dB infraheli. Eluruumides on lubatud infraheli normtase 85 dB. Uuemad ja modernsemad tuulikud on veelgi vaiksemad, nende infraheli tase võib jääda alla 50 dB. Näiteks Saarde tuulepargi juures tehtud mõõtmised näitasid, et lähedalasuvate elamute siseruumides jäi infraheli tase oluliselt alla lubatud normi (Saarde tuulepark). Kindlasti vähem kui kilomeetri kaugusel sulandub tuulikute tekitatud nii kuuldav kui infraheli ümbritseva keskkonna tavapärase taustamüraga. Sotsiaalministeeriumi seisukoht on, et praeguste teaduslike teadmiste juures ei ole tõendatud, et tuulikute tekitatud heli normidele vastavatel tasemetel võiks tervisele kahjulik olla. 

Looduskeskkond – kuidas seda kaitstakse?

• Mets ja teedevõrk: kasvav mets ei sega tuulikute efektiivset töötamist. Metsa raadamine on vajalik üksnes tuuliku mastide vahetus läheduses tõsteplatside rajamiseks (1-2 ha/tuulik). Tuuleparkide rajamisel kasutatakse maksimaalselt ära juba olemasolevat teedevõrku, mis samuti hoiab metsaraie minimaalsena. Tuulepargi arendamiseks vajalike teede tugevdamine ja korrastamine toob kasu kohalikule kogukonnale. Kuna Tõrvas ei plaanita tuulikuid rajada soisele pinnasele, on ka ehitusmaterjali vajadus väiksem. Seega ei kulu tuulepargi rajamisel ülearu palju kruusa ja killustikku, mille varud piirkonnas on piiratud. Tuuleparkide rajamine Eestis mitmekesistab kinnistute omanike tulubaasi, mis võimaldab metsi tuulepargi alal edaspidi majandada püsimetsadena. 

• Linnud ja loomad: elustiku kaitseks viiakse läbi põhjalikud keskkonnauuringud. Ornitoloogid jälgivad lindude, sealhulgas näiteks I kategooria kaitsealuste väike-konnakotkaste tegevust pesitsusajal, aga ka erinevatel aegadel kevadest sügiseni, mil linnud taas rändele asuvad. Samuti kaardistatakse nahkhiirte liigiline koosseis, arvukus ja neile olulised elupaigad. Kui uuringud näitavad ohtu kaitsealustele liikidele, rakendatakse sõltuvalt liigist kas muudatusi tuulikute paigutuses või muid leevendusmeetmeid. Üks uuenduslik lahendus on tehisintellektil põhinevad kaamerasüsteemid, mis suudavad tuvastada linnu lähenemise ja vajadusel tuuliku või isegi terve pargi töö automaatselt peatada. Näiteks Leedus on sellised süsteemid juba töös ja on ennast  lindude kaitsel hästi õigustanud. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et tuulepargid töötavad enim just sügisest kevadeni, mil paljud linnuliigid ja nahkhiired on vähem aktiivsed või talvituvad hoopis mujal. 

• Ulukid ja jahiturism: Tõrva valla jaoks on oluline majandusharu ka jahiturism, mis tugineb piirkonna rikkalikule ulukifaunale. Senised uuringud ja kogemused mujalt näitavad, et kuigi ulukid (näiteks põdrad, metssead, hundid, kitsed) võivad ehitusperioodil ja vahetult pärast seda uutest rajatistest eemale hoida, harjuvad nad enamasti muutunud keskkonnaga ning naasevad aja jooksul tuuleparkide lähedusse. Planeeringu mõjude hindamisel käsitletakse olulise teemana ka rohevõrgustiku toimimist, mis just ulukite rändekoridoride eesmärgil on olulise tähtsusega ja seeläbi saab hinnangu ka võimalikust mõjust jahindusele.   

Kohaliku kasu suurendamine

Arendajad on teinud II eriplaneeringul (Helme ja Voorbahi piirkond) koostööd Tõrva vallaga, et töötada välja lahendused, mis tooksid maksimaalset kasu kohalikele elanikele. Tänaseks on juba sõlmitud leping, mille kohaselt rajatakse arendajate kulul otseliiniga elektriühendused nii Helme kui ka Linna tööstusaladeni. See võimaldab varustada tööstusettevõtteid ja teisi suuremaid tarbijaid elektrienergiaga soodsatel tingimustel ilma võrgutasudeta, mis omakorda loob eeldused uute ettevõtete ja riiklike investeeringutoetuste meelitamiseks piirkonda.

Lisaks on arendajad valmis oluliselt suurendama elanikele makstavat iga-aastast tuulikutasu. Koos vallaeelarvesse makstava panusega ulatuks kogusumma kuni 2%-ni tuuleparkide aastasest müügitulust (võrreldes seadusega ettenähtud 0,7–1%-ga). Erinevalt seaduses sätestatust on plaanis maksta tuulikutasu ka 3 kilomeetri raadiuses ja seda sõltumata tuulikute kõrgusest. Sellesse tsooni jääb hinnanguliselt üle 700 eluruumi, eeldusel et omanikud on eluruumidesse sisse kirjutatud. Enamik neist elanikest ei näe tuulikuid oma koduaknast ega õuelt. Võrdluseks: seaduse järgi oleks toetuse saajaid vaid kuni 150,kui arvestada 250-meetrise tipukõrgusega tuulikuid ja 2 kilomeetri raadiust. 

Arendajad on pakkunud välja ka lahenduse, kus tuulikutasu suurus sõltub eluruumi kaugusest lähimast tuulikust. Näiteks Linna küla elanikud, kelle kodud jäävad mõlema planeeritava tuulepargi mõjupiirkonda, saaksid tasu mõlemast pargist.

Kui Helme ja Voorbahi tuulepargid (kokku 19 tuulikut) rajatakse, ulatuks elanikele makstav kogutasu ligikaudu 260 000 euroni aastas (arvestusega 70 €/MWh elektrihind). Lisaks maksaksid arendajad vallale umbes 150 000 eurot aastas, mis moodustaks ligikaudu 3,5% Tõrva valla aastasest eelarvest.

Kolmanda, Reti planeeringuala raames kavandatakse veel paari tuuliku rajamist Viljandi valla piirile. Nende realiseerimine sõltub sellest, kas ka Viljandi poolele tuulepark tuleb.

Vallaeelarvesse laekuvat tasu plaanitakse suunata eelkõige tuuleparkide piirkondade elanike heaoluks ja ettevõtluse edendamiseks.

Järgnev graafik näitab, kui palju eramuid ja kortereid jääks erinevate tuulikutasude piirkondadesse. Kui tuulikutasu taotlevad pooled eluruumide omanikest (umbes 350 inimest), kujuneks seadusejärgseks aastaseks toetuseks umbes 400 eurot majapidamise kohta kohta. Arendajate ja valla koostöös aga tõuseks see summa kavandatud skeemide järgi vahemikku 700–1100 eurot aastas, sõltuvalt sellest, kui kaugele jääb kodu lähimast tuulikust. Selline tasu kataks enamasti korterite ja eramute aastase elektrikulu.

Järgnevatel kaartidel on välja toodud Helme, Voorbahi ja Reti tuuleparkide näitlikud asendiskeemid koos tuulikutasu piirkondadega. Punktiiriga on toodud tuulikute kaugusjooned eramutest ja kortermajadest: kollane 3 km, oranž 2 km, punane 1,5 km ja lilla 1 km. Tegemist on esialgse ja näitliku maksimaalse tuulikute arvu ning paigutusega. Tuulikute täpne arv ning paigutus selgub pärast erinevate uuringute läbiviimist.

Kontaktid

• Teele Nigola, Kobras OÜ, maastikuarhitekt-planeerija, tel 518 7602, e-post teele@kobras.ee
• Hannu Lamp, Vestman Solar OÜ (Helme piirkond), tel 514 1800, e-post hannu.lamp@vestman.ee
• Indrek Aps, TMV Green OÜ (Helme piirkond), tel 512 6226, e-post indrek.aps@tmvpower.ee
• Mait Õunpuu, Tõrva 1 Energiapark OÜ (Voorbahi ja Reti piirkond), tel 5398 8252, e-post mait@renewables.ee

Lisainfo

• Tervisameti viited erinevatele uuringutele
• Keskkonnaportaal
• Riigiinfo telefon 1247 vastab ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles
• Tõrva valla eriplaneering I ja eriplaneering II
• Rahvaalgatuse „Tuulikutevaba Tõrva Vald!" vastuskiri