Varjumine ja evakutsioon

Kui saad Kaitseväelt teate vahetust õhuohust („varju kohe“ või sireenid):

• Varju kohe samas siseruumis, kus viibid. Õues viibides leia varjumiseks lähim siseruum, madalam korrus või kaitstum koht. Siseruumides hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu.
• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid, kuni oht on möödas.
• Otsused edasiste korralduste, asutuste toimimise ja muu kohta saad ametlikest kanalitest.
• Lisainfot saad https://kriis.ee/ või telefoninumbril 1247.

Pea meeles, et mistahes sulle lähim siseruum on ohu korral parim varjumiskoht! Avalik varjumiskoht on eelkõige mõeldud neile, kes on ohuhetkel selle lähedal. Kui viibid tööl või kodus, tuleks ohu korral jääda paigale ja leida varjumiseks lähim akendeta ruum või kelder. Avalikud varjumiskohad on märgistatud tsiviilkaitse sümboliga. Nende asukohad peavad olema teada nii omavalitsustele kui ka elanikele. Avalike varjumiskohtade uksed avatakse varjumiseks alles siis, kui riik edastab vastava ohuteavituse ja annab avalike varjumiskohtade omanikele teada koha avamise vajalikkusest. Varjuda saab avalikus ruumis nendesse avalikesse varjumiskohtadesse, mis on ohuteavituse hetkel avatud (nt parkimismajad, tunnelid jmt).

Kogu Eesti avalikud varjumiskohad leiad lingilt.

Tõrva valla avalikud varjumiskohad on:

• Kaubatasku kirbukas (Tõrva Konsumi all), Tõrva linn, Tartu tn 6 (rahuajal avatud E-R 10-17, L 10-15)
• SA Tõrva kirik-kammersaal, Tõrva linn, Valga tn 42a (rahuajal üldiselt suletud,)
• Tõrva Gümnaasiumi A-korpus, Tõrva linn, Puiestee tn 1/1 (rahuajal avatud E-R 7-17)
• Tõrva Gümnaasiumi B-korpus, Tõrva linn, Puiestee tn ½ (rahuajal avatud E-R 7-17)
• Ritsu spordihoone, Tõrva vald, Linna küla, Kesk tn 8 (rahuajal avatud E-R 8-18)
• Hummuli mõis, Tõrva vald, Hummuli alevik, Pargi tn 2 (rahuajal avatud E-R 7-18)

Kui saad Kaitseväelt teate võimalikust õhuohust:

• Jätka tavategevusi, kuid ole valvas.
• Kui sa drooni ei näe ega kuule, püsi väljas liikudes valvas ja ole valmis ohu märkamisel varjuma.  
• Märgates kahtlast drooni, varju kohe. Hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu. Teata kahtlasest droonist 112.
• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid.
• Lisainfot saad kriis.ee või 1247.

Mida teha, kui leiad kahtlase drooni või selle tükke:

• Ära mine droonile lähedale.
• Teavita kohe häirekeskust numbril 112.
• Liigu ohutusse kaugusesse.
• Hoiata läheduses viibivaid inimesi ja ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
• Ära jaga kellelegi selle asukohta - nii vähendad ohtu teistele inimestele ja väldid uudishimulike kogunemist sündmuskohale.

Lühidalt on varjumine ohu korral inimese elu ja tervise kaitsmiseks kiire paiknemine siseruumi. Lisaks võib varjet pakkuda kraavid, kiviaiad jne. Viimasel ajal on varjumist käsitletud eelkõige sõjalise konflikti vaates aga varjumine võib olla vajalik ka äärmuslike ilmastikunähtuste (näiteks tugev tuul, sademed) või õnnetuse korral (õhusaaste jne).

Varjumiskohtadena eristatakse:

• Avalikke varjumiskohti - need on mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele vahetu ohu korral kiireks lühiajaliseks varjumiseks
• Koduseid ehk konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskohti, nt keldrid
• Varjumisruume – akendeta ruumid, näiteks vannituba

Kõige kiirem, majanduslikult mõistlikum ja tulemuslikum on olemasolevate hoonete kohandamine varjumiskohtadeks. Juhul, kui see pole võimalik (nt puudub kelder) või mõistlik, võib hoonesse rajada varjumisruumi.

Väga oluline on suurendada korterelamute varjumise võimekust. Kas kõik elanikud üldse pääsevad keldrisse või on sinna nii palju prahti kogunenud, et seal liikumine ja viibimine on oluliselt raskendatud?

• Soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel - lühike tutvustus (A4)
• Soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel - põhjalik tutvustus

Varjumise käitumisjuhiseid leiab: https://www.olevalmis.ee/varjumine

Avalik varjumiskoht on eelkõige mõeldud neile, kes on ohuhetkel selle lähedal. Kui viibid tööl või kodus, tuleks ohu korral jääda paigale ja leida varjumiseks lähim akendeta ruum või kelder. Avalikud varjumiskohad on märgistatud tsiviilkaitse sümboliga. Nende asukohad peavad olema teada nii omavalitsustele kui ka elanikele.

Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka teiste ohtude, näiteks ekstreemse ilma, suurte põlengute, keemiarünnakute või rahutuste puhul. Iga ohu korral on erinevad käitumisjuhised. Näiteks ekstreemse ilma puhul piisab siseruumidesse minekust ja akende-uste sulgemisest. Seetõttu on oluline ohuolukorras riigi antud juhiseid alati kuulata ja järgida neid täie tõsidusega.