1990. aastal kirjutati alla sõprusleping Tõrva linna ja Laihia valla vahel. Laihia on Soome keskmise suurusega vald, mis asub ligi 400 km Helsingist põhja pool. Laihia vallaga toimunud koostöös on olnud kontakte koolide, noortegruppide, isetegevuslaste ja ettevõtjate vahel, samuti Helme kiriku ja Laihia kiriku vahel.
2000. aastal sõlmis Tõrva linn sõpruslepingu Poola linna Łukowiga Łukowis. Łukow on 600 aastat vana Poola linn, mis asub Lubelskie vojevoodkonna loodeosas. Samal aastal kirjutati alla sõprusdeklaratsioon Tõrva linna ja Grantsville'i linna vahel, mis asub Garrett'i maakonnas Marylandi osariigis Ameerika Ühendriikides. Aastatel 2000 ja 2001 õppisid Tõrva Gümnaasiumi kaks lõpetajat ühe semestri Garrett'i maakonna kolledzis, aastatel 2002 ja 2003 olid Grantsville'i ja Tõrva 4. ja 5. klasside õpilastel kirjavahetus-projektid. Delegatsioonid Grantsville'st, Garrett'i maakonnast ja Marylandist on mitmel korral külastanud Tõrva linna.
Tõrva linnal on 2007. aastal allkirjastatud sõprusleping Norra Hemsedali Kommuuniga. Hemsedali vald asub Buskerudi maakonnas Hallingdali rajoonis. Valla pindala on 753 ruutkilomeetrit ning asub Oslost 220 km ja Bergenist 330 km kaugusel. Hemsedal on tuntud kui Norra suuruselt teine suusakuurort. Hemsedali vald on sõprussuhetes Essunga kommuuniga Rootsist, mis on ühtlasi ka Tõrva sõpruspartner. Sõprusleping Tõrva linna ja Essunga Kommuuni vahel sõlmiti 2003. aastal. Suhted Tõrva ja Essunga kommuunis asuva Nossebro vahel said alguse juba 1990-ndate aastate keskel. Tõrva Gümnaasiumi ja Nossebro kooli vaheline õpilasvahetusprojekt kestis 9 aastat (1995-2003). Nossebro Lions Club on sõprussuhetes Tõrva LC-ga. 2011. aasta augustis toimus Tõrvas Põhjamaade sõprusringi kohtumine, kus osales ka Essunga delegatsioon.
2011. aasta oktoobris allkirjastasid Tõrva linnapea Agu Kabrits ja Fonyodi linna volikogu liige Gábor Farkas Tõrva ja Fonyodi koostööprotokolli. Toimuvad delegatsioonide kohtumised ja kontaktid koolide, noortekeskuste ja kultuuriasutuste vahel, mis võimaldab kohalikel inimestel kogeda piiriüleseid tegevusi kaasaegses Euroopas.
28. septembril 2017 allkirjastati sõpruslepingud Baranivka omavalitsusega Ukrainast ja Lazdijai omavalitsusega Leedust. Mõlemad omavalitsused omavavad ka sõpruslepinguid omavahel ja ka Lukowi linnaga Poolas.
Tõrva valla sõprusriigid
Hemsedali kommuun Norras
17. augustil 2007 kirjutati Norras, Hemsedalis, alla sõprusleping Hemsedali Kommuuni ja Tõrva linna vahel. Hemsedal on ka sõprussuhetes Essunga kommuniga Rootsist, mis on ühtlasi ka Tõrva sõpruspartner.
Hemsedali linnaga toimus Comenius Regio "Intercultural Learning in the Field of Music and Arts Education" koostööprojekt aastatel 2010-2012.
Hemsedali vald asub Buskerudi maakonnas Hallingdali rajoonis. Valla pindala 753 ruutkilomeetrit ning Hemsedal asub Oslost 220 ja Bergenist 330 kilomeetri kaugusel, orus kõrgete mägede vahel.
Hemsedal on tuntud kui Norra suuruselt teine suusakuurort. Talveperioodil on puhkajaid ligi 20 000. Turismamajandus on väga kõrgelt arenenud.
Laihia vald Soomes
Sõprusleping Tõrva linna ja Laihia valla vahel kirjutati alla juba 1990.aastal.
Laihia on Soome keskmise suurusega vald, mis asub ligi 400 km Helsingist põhja pool.
Laihia vallaga toimunud koostöös on olnud kontakte koolide, noortegruppide, isetegevuslaste ja ettevõtjate vahel, samuti Helme kiriku ja Laihia kiriku vahel.
Essunga kommuun Rootsis
Sõprusleping Tõrva linna ja Essunga Kommuuni vahel sõlmiti augustis 2003.
Suhted Tõrva ja Nossebro (asub Essunga Kommuunis) vahel said alguse juba 1990-ndate aastate keskel. Tõrva Gümnaasiumi ja Nossebro kooli vaheline õpilasvahetusprojekt kestis 9 aastat (1995-2003). Nossebro Lions Club on sõprussuhetes Tõrva LC-ga.
2011. aasta augustis toimus Tõrvas Põhjamaade sõprusringi kohtumine, kus osales ka Essunga delegatsioon.
Lukowi linn Poolas
Poola linna Łukowiga sõlmiti sõprusleping 29. veebruaril 2000 Łukowis, omavahelised kontaktid said alguse juba 1999. aastal.
Comenius Regio projekt „Intercultural learning in physical education" toimus aastatel 2013-2015.
Łukow on 600 aastat vana Poola linn, mis asub Lubelskie vojevoodkonna loodeosas. Lubelskie on Poola kõige idapoolsem vojevoodkond, piirnedes Valgevene ja Ukrainaga. Seda regiooni nimetatakse majanduslikus kontekstis kui "Poola akent itta". Linna asukoht transpordi seisukohalt väga soodne. Siin on tähtis raudteesõlm ning linna läbivad suured magistraalteed. Loodust ilmestavad jõed, orud ja soised järved. Kliima on soodne põllumajanduse arenguks,
Łukowis on keskmise suurusega linn Poolas. Linnal on pikk ja huvitav ajalugu. On säilinud hulgaliselt katoliku- ja õigeusukirikuid, samuti kabeleid. Tööstusettevõtetest kaks suuremat on lihakombinaat ja jalatsivabrik.
Fonyodi linn Ungaris
8. oktoobril 2011 allkirjastasid Tõrva linnapea Agu Kabrits ja Fonyodi linna volikogu liige Gábor Farkas Tõrva ja Fonyodi koostööprotokolli, mis kavandab kontakte koolide, noortekeskuste ja kultuuriasutuste vahel, samuti vabatahtlike organisatsioonide ühisprojekte. Koostöö võimaldab kohalikel inimestel kogeda piiriüleseid tegevusi kaasaegses Euroopas.
Gabor Fárkas viibis Tõrvas Ungari Somogy maakonna delegatsiooni koosseisus, mis külastas Valga maakonda 6.-9. oktoobril. „Fonyod asub Balatoni järve ääres ja on Tõrvale küllaltki sarnane väikelinn," ütles Farkas. „Olen kindel, et meil on palju ühist. Külastasime Tõrva Gümnaasiumi, noortekeskust, kirik-kammersaali, kunstistuudiot, saime kokku spordijuhtidega ja nägime Eesti rahvatantsu."
Grantsville linn Ameerika Ühendriikides
Sõprusdeklaratsioon Tõrva linna ja Grantsville'i linna vahel kirjutati alla Grantsville's 14. septembril 2000 Tõrva linnapea Väino Tõemetsa ja Grantsville'i linnapea Gerald Beach'i poolt.
Grantsville on väga väike linnake Garrett'i maakonnas Marylandi osariigis Ameerika Ühendriikides.
Aastatel 2000 ja 2001 õppisid Tõrva Gümnaasiumi lõpetanud Keit Parts ja Berit Tafenau mõlemad ühe semestri Garrett'i maakonna kolledzis. Aastatel 2002 ja 2003 olid Grantsville'i ja Tõrva 4. ja 5. klasside õpilastel kirjavahetusprojektid.
Delegatsioonid Grantsville'st, Garrett'i maakonnast ja Marylandist on mitmel korral külastanud Tõrvat (Stephen Herman – Garret Community College'i presidendina, Gerald Beachy – Grantsville' i linnapeana jt).
Lazdijai
Lazdijai rajoon paikneb Leedu lõunaosas vastu Poola ja Valgevene piire. Rajoonis elab kokku üle 20 000 elaniku.
Lazdijai ja Tõrva ühisteks sõprusomavalitsusteks on Baranivka omavalitsus Ukrainas ja Lukowi linn Poolas, mille kaudu tekkisid ka sõprussidemed Lazdijaiga.
Sõprusleping Tõrvaga allkirjastati 28. septembril 2017. aastal.
Comenius Regio koostööprojektid
Programm: Elukestev õpe
Allprogramm: Comenius
Tegevuse liik: Koostööprojektid
Tegevus: Comenius Regio koostööprojektid
Tegevuse eesmärgid ja kirjeldus
Comenius Regio koostööprojektide eesmärk on tugevdada hariduse Euroopa mõõdet, edendades koostöötegevusi Euroopa üldharidusega tegelevate kohalike ja piirkondlike ametiasutuste vahel. Partnerlused annavad erinevate piirkondade haridusasutustele võimaluse koos koolide ja muude haridusvaldkonna tegijatega teha koostööd ühes või enamas ühist huvi pakkuvas valdkonnas.
Comenius Regio koostööprojektid aitavad osalevatel piirkondadel arendada ja vahetada parimat kogemust koolihariduses, töötada välja piirideülese jätkusuutliku koostöö töövahendeid, tugevdada Euroopa mõõdet üldhariduses ning pakkuda Euroopa õpikogemust õpetajatele, õpilastele ja koolisüsteemi haldamise eest vastutajatele.
Comenius Regio koostööprojektid hõlmavad kahte partnerpiirkonda. Mõlemad partnerpiirkonnad peavad kaasama
- kohaliku või piirkondliku üldharidusega tegeleva ametiasutuse;
- vähemalt ühe kooli;
- vähemalt ühe asjakohase kohaliku partneri (nt noorte- või spordiklubi, lastevanemate või õpilaste ühenduse, kohaliku õpetajate koolitusinstituudi, muu õpivõimaluste pakkuja, kutseõppeasutuse, kohaliku tööandja, muuseumi, konsultatsioonifirma / nõuandva organi).
Rahastuse taotlemisel vastab nõuetele ainult kohalik või piirkondlik üldharidusega tegelev ametiasutus ning ta peab oma piirkonnas projekti koordineerima.
Comenius Regio koostööprojektid peavad hõlmama partnerpiirkondi kahest elukestva õppe programmis osalevast riigist. Üks osalevatest piirkondadest peab asuma EL liikmesriigis. Comenius Regio koostööprojektid peavad oma tegevuses keskenduma selgelt määratletud teemadele. Need võivad käsitleda üldhariduse korraldust, koolide ja kohalike partnerite vahelist koostööd (nt formaalsete või mitteformaalsete õpivõimaluste pakkujad) või üldhariduse ühiseid probleeme (nt kaasav haridus, koolivägivald, rassism ja ksenofoobia). Koostöö peab viima konkreetsete tulemusteni (näit publikatsioonid, sündmused nagu konverents või seminar). Comenius Regio koostööprojektid peaksid aitama piirkondadel parandada noorte inimeste haridusvõimalusi. Comenius Regio peaeesmärk on mitte otseselt hõlmata õpilasi või üliõpilasi, vaid keskenduda koolide arengule ja edendada partnerpiirkondade struktuurset koostööd. Õpilased ja üliõpilased saavad üldjuhul Comenius Regio koostööprojektidest kaudset kasu, erinevalt põhiosalejatest.
Näiteid Comenius Regio koostööprojektide raames korraldatavatest tegevustest:
- kõikide koostööprojektis osalevate asutuste projektikoosolekud;
- kooliharidusega tegelevate töötajate lähetused (nt õpetajate lähetused, kohaliku/piirkondliku
- kooli juhtkonna õppelähetused);
- tegevusuuringud, väikesed uurimused;
- töövarjuks olemine;
- kogemuste ja hea kogemuse vahetus välismaal asuvate partnerkoolidega / kohalike omavalitsustega;
- vastastikused õpitegevused ja ühised koolituskursused;
- konverentsid, seminarid ja õpikojad;
- teadlikkuse tõstmise kampaaniad;
- koostöötegevustega seotud dokumentide koostamine, avaldamine ja levitamine;
- partnerlusse hõlmatud töötajate keeleline ettevalmistus;
- koostöö teiste projektidega teemaga seotud valdkondades (k.a Comeniuse mitmepoolsete projektide ja Comeniuse mitmepoolsete võrgustikega), sealhulgas vajadusel õpiränne võrgustiku üritustele, kogemuste vahetamine teiste piirkonna institutsioonidega;
- ühised enesehindamistegevused;
- projekti kogemuste ja tulemuste levitamine.
Taotlejad peaksid juba taotlusetapis konkreetselt läbi mõtlema, kuidas tagada tulemuste jätkusuutlikkus. See võib olla toetus koolide kahe- või mitmepoolsetele koostööprojektidele, õpetajate lähetuste või õppelähetuste regulaarne korraldamine, samuti uute meetodite ja tegevusvormide loomine.
Comenius Regio koostööprojektid peavad levitama oma tulemusi partnerorganisatsioonides ning toetama muid piirkondi või asutusi nende kogemusest kasu saamisel. Taotlusetapis palutakse neil esitada levitusplaan ning mõtted selle kohta, kuidas nemad ja teised saavad tulemusi kasutada.
Comenius Regio koostööprojekte saab ühendada juba olemasolevate sõpruslinnade või muude Euroopa haridusprogrammide tegevustega, kuid need peavad selgelt looma uusi koostöötegevusi, samuti süvendama olemasolevat üldharidusalast koostööd ning näitama, et EL finantseeritavad tegevused ei kattu.
Kes on kasusaaja? Kohalikud ja piirkondlikud haridusametid, koolid, õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja muud vastava piirkonna / kohaliku omavalitsuse üldhariduse/noorsootöö asjakohased ühendused ja sidusrühmad.
Comenius Regio projekt (2013-2015) Intercultural Learning In Physical Education, partnerid Lukow ja Tõrva
Projekt on planeeritud kahe sõpruslinna Łukowi ja Tõrva vahel. Aastal 2000 kirjutasid linnapead alla sõpruslepingule. Łukowi ja Tõrva linnajuhid on käinud korrapäraselt ametlikel visiitidel ja ka õpilased on omavahel paaril korral kohtunud, kuid linnakodanike vahel ei ole kontakte olnud. Käesolev projekt loob partnerlinnade haridustöötajate ja spordijuhtide ning treenerite vahel hea kontakti. Koolide ja spordiklubide vahel luuakse otsekontaktid, mis loodetavasti arenevad tulevikus uuteks projektideks.
Projektis nimega Intercultural Learning In Physical Education õpitakse tundma partnerriigi kehalise kasvatuse alast süsteemi ning struktuuri. Partnerid jagavad kogemusi ja häid praktikaid. Õpetajad ja treenerid külastavad partnerriigis kehalise kasvatuse tunde ja treeninguid. Õpitakse teineteiselt. Korraldatakse ümarlauavestlusi ja õpitube, demonstreerides oma õpetamismeetodeid. Õpetajatel ja treeneritel tekib otsekontakt igas vanuses kohalike inimestega partnerlinnast. Partnerid tutvustavad teineteisele oma riigi spordikultuuri traditsioone, samuti tuntud sportlasi. Ühel projektikohtumisel korraldatakse täiendkoolitus, kuhu kutsutakse riigis tuntud inimene spordialalt, kes räägib treeningmeetoditest ja tervislikust elustiilist. See annab partneritele võimaluse laiendada teadmisi kultuurilisest mitmekesisusest Euroopas.
Projekti tulemusena toovad partnerid välja sarnasused ja erinevused kehalise kasvatuse alal partnerlinnades, samuti partnerite paremad praktikad, mida oleks huvitav rakendada oma haridussüsteemis, võttes ühtlasi kokku, mida on projekti käigus teineteiselt õpitud. Õpetajate ja treenerite pädevused ja motivatsioon paranevad, mis viib suuremale pühendumisele töös.Projektitegevuste käigus teevad kehalise kasvatuse spetsialistid koostööd ka kohalikul tasandil ning see koostöö jätkub ka pärast projekti lõppemist. Loodud kontaktid Łukowi ja Tõrva koolide ja spordiklubide vahel võimaldavad alustada uusi projekte, mis kutsuvad eriti noori inimesi sporti harrastama.
Lisaks eeltoodule, toodetakse CD ROM videofilmiga, mis kajastab projektitegevusi ning võimaldab vaatajail näha kehalise kasvatuse metoodikat partnerriikides. Videolõigud ning informatsioon projektist avaldatakse omavalitsuste kodulehekülgedel Internetis.
Tõrva linna spordimetoodik Tiina Neumann, OK Käbi eestvedaja Liivi Tafenau, SK Viraaž juht Viljo Grauding, Tõrva Gümnaasiumi õpetaja Urmas Uhtjärv ja gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere külastasid projekti raames Lukowi linna 16.-20. aprillini.
Kokkuvõte külaskäigust
16. aprillil oli Varssavis tõeliselt kevadine ilm, mis oli soe ja päikseline. Puud juba rohetasid ning näha võis ka õitsevaid kevadlilli ja -põõsaid.
Visiidi esimesel päeva alustasime Lukowi linnavalitsuses, kus meid võttis vastu linnapea. Poola poolelt oli meie vestlust tõlkimas vene keele tõlk. Jalutuskäik linnavalitsuse teise osakonda – tutvumisringkäik värskelt remonditud ametiruumides ning tutvumine töötajatega. Aknast paistis välibassein ja suundume vaatama ning seda haldava meeskonnaga tutvuma. Kiirelt kaetakse laud ja ümarlaua ümber tutvustatakse basseini ja selle ümbruse arenguplaane.
Järgnes külaskäik juba tuttavasse Lukowi kooli nr.1. Tervitused direktorilt ja kohvilaud tema kabinetis. Koolis oli autismile pühendatud nädal ja rääkisime puudega laste koolis hakkamasaamisest ja külastasime tundi kus õpilastele räägiti autismist. Ringkäik ümber kooli ja direktor näitas järgmise kolme aasta jooksul rajatavate uute hooneosade ehituspaika.
Lõuna koolis ja suundume Spa Edenisse. Spa on tegutsenud juba üle ühe aasta. Tegemist on eraettevõttega, mis pakub treenimis- ja taastumisvõimalus. Proovime erinevaid huvitavaid vacumshape ja hydrobike nime kandvaid treeningseadmeid, saime kasutada muusikateraapia aparaate ning erinevaid massaazimasinaid. Lõõgastuseks saun ja mullivann. Hoolitsevad teenindajad igal ajal abistamas.
Väike puhkepaus hotellis ja suundusime kümnendat korda toimuvale Lukowi tüdrukute käsipalli turniirile, mis pühendatud kohalikule treenerile Romuald Szajdziukile. Osales üle 30 võistkonna (kolmes erinevas vanuseklassis- kohalikud tüdrukud said turniirilt kaks esikohta ja ühe teise koha). Nägime erinevate vanusegruppide mänge ja osalesime avamisel - Tõrva delegatsiooni tutvustati nimeliselt kõigile.
Laupäeval toimus väljasõit Lublinisse. Esmalt tutvusime Globus Halliga- vaatasime 15-kordse Poola meistri naiste käsipallis võistkonna treeningut ja tutvusime halliga nii seest kui väljast. Talvisel ajal on halli kõrval asuval mäenõlval tõstukiga ja valgustusega varustatud laskumisnõlval võimalik suuskadel või lumelaual sõita- lume tootmiseks vajalikud lumekahurid ka olemas. Hallis avatakse jääväljak kõigile uisutamishuvilistele.
Järgnes juba uuema ja suurema Arena Lublin külastus. Jalgpallistaadionil 15500 kohta pealvaatajatele, toimuvad ka suured kontserdid jne. Nägime staadionikompleksi kuuluvaid ruume- võistkonna riietus- ja pesemisruumid saunade ja massaaziruumidega, pressikonveretsi ja VIP külaliste ruume. Saime ka jalgpalliväljakul ringi vaadata. Pärastlõunal tutvusime Lublini vanalinnaga.
Pühapaev algas väljasõiduga Firlej järve äärde - seal käivad paljud lukowlased ka ise puhkamas ja suplemas. On mõni aasta tagasi korda tehtud - ümber järve kulgeb valgustatud rada. Kuna ilm oli jahe ja tuuline ning ka sadas, siis jäi ümberjärve jooks sel korral pidamata, aga väikese jalutuskäigu saime teha. Pärastlõunal jätkus sõit Leczna linna, kus kohalikul staadionil toimus kõrgliiga jalgpallikohtumine Gornik Leczna-Lech Poznani vahel.
Kogu staadioni ümbruses oli politsei eriüksuslasi turvamas - kardeti fännide rahutusi. Matš lõppes viigiga ja tundus et seekord lõppes kõik rahumeelselt. Mõlema meeskonna fännid elasid oma meeskonnale lauldes kaasa kõik 90 minutit- ilma hea lauluoskuseta vist fännklubisse ei saagi.
Tiina Neumann
Tõrva linna spordimetoodik
Projekti „Intercultural learning in physical education" eelviimane kokkusaamine toimus Eestis 23.03-27.03, mil meid külastasid kokku kuus poolakat sõpruslinnast Lukowist.
Visiidi esimene päev algas traditsioonilise külaskäiguga Tõrva Linnavalitsusse, kus linnapea Maido Ruusmann tutvustas Tõrvas asetleidvaid muutusi ning arenguid. Kuna poolakate delegatsiooni liikmed on iga kord olnud enamjaolt uued, siis Tõrva kohta käiva informatsiooni ülekordamine ei tee kunagi liiga. Linnapea Ruusmann tutvustas muuhulgas külalistele Tõrva keskväljaku väljaarendamise kava.
Linnavalitsusest suundusime lasteaeda Tõrvalill, mille kasvandikud ja nende juhendaja Ulvi Riitsalu olid külaliste jaoks ettevalmistanud lõbusa ja tegusa liikumistunni.
Peale toekat lõunapausi panime külalised tõukeratastele ning suundusime esmalt Tõrva Gümnaasiumi juurde, kus Liivi Tafenau viis külalistele läbi orienteerumistunni – orienteerumine ei ole Poolas kuigi populaarne spordiala, mistõttu oli külalistel palju uudistamist ja küsimist.
Päeva lõpetas aga Eesti projektipatnerite ja külaliste ühine filmivaatamine Tõrva kinos „Koit". Filmiks oli „Mandariinid", mis praegusi julgeolekupoliitilises olukorras oli vägagi „omal kohal" linateos.
Visiidi teisel päeval külastasime Lõuna-Eesti keskust Tartu linna, kus esmalt tutvusime Eesti Spordimuuseumis väljapanduga. Eesti Spordimuuseum jääb oma suuruselt oluliselt alla Poola Olümpiakomitee hoones asuva Poola Spordimuuseumiga, kuid ega meilgi midagi häbeneda ei ole. Spordi- ja olümpiatraditsioonid on eestlastel väärikad ning kokkuvõttes suure Poolaga täiesti võrdväärsed. Tartu päeva lõpetas ühine korvpallimängu vaatamine Tartu Ülikooli Spordihallis, kus Tartu Rock võitles Balti liiga pronksmedali nimel.
Visiidi kolmas päev möödus aga Tõrva Gümnaasiumis. Kõigepealt traditsiooniline ringkäik ja koolilõuna, seejärel huvitav kohtumine Jaak Uudmäega, kes teatavasti on olümpiakulla omanik Moskva Olümpiamängudelt. Hr. Uudmäe rääkis oma sportlaskarjäärist, suhtlemistest Poolaga ning Euroopa spordi hetkeseisust üldiselt. Hr. Uudmäe kõne oli humoorikas ja kaasakiskuv. Päeva teises pooles jätkus seminar, kus rääkisime Eesti ja Poola spordi- ja haridussüsteemide sarnasustest ja erinevustest. Päeva lõpetas ühine sportimine Tõrva Gümnaasiumis ning visiidi kokkuvõtmine.
15.-19. detsembrini käisid tõrvakad taaskord Poolamaal. Reis toimus Comenius Regio projekti „Interncultural learning in physical education" raames ja sellest võtsid osa Tiina Neumann ja Siim Ausmees Tõrva Linnavalitsusest, Liivi Tafenau orienteerumisklubist Käbi ning Ivar ja Marian Hanvere ja Urmas Uhtjärv Tõrva Gümnaasiumist.
Kuna Comenius Regio projekti üheks eesmärgiks on laiemalt riikide spordi- ja haridussüsteemide tutvustamine, siis peamine osa reisist kulges mööda vastavaid asutusi.
Poola Olümpiakomitee ja spordimuuseum
Võõrustajad viisid meid reisi teisel päeval tutvuma Varssavi äärelinnas asuva Poola Olümpiakomiteega, mis tähistas eelmisel päeval oma 95. juubelit. Komitee käsutuses on 2004. aastal valminud 7-korruseline staadionikujuline hoone, kus lisaks komiteele tegutsevad mitmed spordiga seotud eraettevõtted (spordiklubi, lastehoid) ning Poola spordimuuseum.
Olümpiakomitees õnnestus vaadata filmi Poola spordiajaloost ning samuti saime muuseumis põhjaliku ülevaate Poola sporditraditsioonidest – muuseum oli jagatud spordivaldkondade järgi ning eriliselt oli tähtsustatud nii olümpialiikumist kui ka antiikmaailmasporti. Poolakad on väga uhked oma olümpiamedalistide üle ning olümpiakomitee hoones oli lausa eraldi olümpiavõitjate saal, kuhu olid ülesse riputatud kõik poolakatest kuldmedalivõitjad.
Poola spordiajalugu on väga rikkalik ning suurepäraste tulemustega. Samas alustasid poolakad olümpiamängudel osalemist alles 1924. aastal Pariisis, kuid eestlased esindasid Eesti Vabariiki juba 1920. aastal Antverpenis. Uurides ajalugu, selgub, et eestlased olid Pariisis isegi poolakatest tublimad – eestlased saavutasid ühe kulla ja kahe hõbedaga riikide arvestuses 14. koha, samas poolakad võitsid ühe hõbeda ja ühe pronksi ning olid kokkuvõttes 22. kohal.
Kehalise kasvatuse tunnid Lukowis ja motokross
Projekti üheks eesmärgiks on märgitud ka kogemuste vahetamine kehalise kasvatuse tundide läbiviimisel. Kui poolakad viimati Eestis käisid, andsime neile võimaluse Tõrva Gümnaasiumis läbi viia kehalise kasvatuse tunni. Nüüd oli meie kord teha seda sama Poolas. Vastutuse kahe tunni läbiviimise eest võtsid Liivi Tafenau ja Urmas Uhtjärv, kes vastavalt korraldasid siseorienteerumise ja korvpalli treeninguid. Suurema tähelepanu osaliseks sai kindlasti orienteerumine, kuna Lukowis ei ole õpilased sellega kokku puutunud. Poolas ei ole orienteerumine niivõrd levinud, kui Eestis. Igatahes said Poola õpilased Liivi Tafenau treeningtunnis osalemisega hästi hakkama.
Kolmapäeva pärastlõunal õnnestus meil kohtuda ka Lukowi kohaliku motoklubi esindajatega, kes viisid läbi krossitsiklitega treeningtunni ning näitasid omapoolseid oskusi. Lukowi äärelinna on erainitsiatiivil rajatud motoklubi, kuhu kuuluvad nii mehed kui naised. Klubi eestvedaja on ühtlasi kohalik kruusa- ja liivakaevandaja, mistõttu on klubil rohkelt võimalusi treeningute läbiviimiseks.
Spordiakadeemia Biała Podlaskas
Reisi viimane päeval ehk neljapäeval käisime aga tutvumas Lukowist umbes 70 km kaugusel tegutseva Biała Podlaska Spordiakadeemiaga, kus õpib kokku 3500 üliõpilast. Spordiakadeemia ei ole õpilaste arvult küll Poola suurim, kuid seal on riigi parimad treeningtingimused – koolil on täismõõtmetes kergejõustikuväljak, ujula, vastvalminud multifunktsionaalne spordihall, mitmed väiksemad spordisaalid pallimängude jaoks ning võimalused sisekergejõustikualade praktiseerimiseks. Spordiakadeemias tegeletakse aktiivselt ka teadustegevusega ning meil õnnestus osaleda ka näiteks psühhomotoorika õpitubades.
Jõuludest Poolas
Kuna meie visiit Poola toimus vahetult enne jõulusid, siis otse loomulikult õnnestus ka meil poolakate jaoks tähtsatest pühadest osa saada. Reisi viimase päeva õhtul osalesime Zespół Szkół Nr 1 jõuluaktusel, kus etendati Jeesuse sündimise lugu. Näitetrupp oli kokku pandud eri vanuses õpilastest ja näidend kestis 40 minutit. Peale näidendi vaatamist oli kohalviibijatel võimalus üksteisele häid joule soovida – selleks kasutati teatud jahust ja veest valmistatud õhukest "toodet".
Viimase päeva õhtul pakuti meile ka traditsioonilisi Poola jõulutoite. Jõuluõhtul süüakse Poolas 12 erinevat toitu, mis ei sisalda sea- ja loomaliha. Õhtusöök algab traditsiooniliselt aga peedisupiga ehk pigem peedisupi leemega.
Paar kohtumist veel
Comenius Regio projekt aga ei ole veel lõppenud. Ees on ootamas veel poolakate külaskäik 2015. aasta jaanuaris ja loodame projekti lõpetada veebruaris, kui eestlased lähevad Poola viimasele kohtumisele.
Siim Ausmees
Tõrva Linnavalitsus
Sõpruslinna Lukowi kuueliikmeline delegatsioon oli taaskord Tõrva linnal külas novembris 2014. Seekord otsustasid võõrustajad tutvustada külalistele ka Eesti pealinna Tallinnat koos erinevate spordialaste kohtumiste ja külastustega.
Peale Lukowi delegatsiooni maandumist Tallinna Lennuväljale algas kohe visiidi ametlik osa. Nimelt õnnestus meil külastada Riigikogu, teha seal ringkäik ning kohtuda ka olümpiavõitjast Riigikogu liikme Erki Noolega. Hr. Nool kui poliitik ja spordimees tutvustas poolakatele Eesti spordisüsteemi ning rääkis ka mujal Euroopas toimuvast.
Visiidi teisel päeval külastasime esmalt Eesti Olümpiakomiteed, kus kohtusime „Liikumisaasta 2014" projektijuhi Aivo Normakuga. Poolakate jaoks oli muljetavaldav see, et taolised liikumist propageerivad projektid toimuvad üleriigiliselt. Päeva teises pooles käisime tutvumas ka Audentese spordikompleksi ja gümnaasiumiga, kus selle juhataja Priit Ilver rääkis eraspordikooli – ja asutuse muredest ja rõõmudest.
Reisi kolmas päev möödus aga Lõuna-Eestis, kus käisime esmalt tutvumas Otepääl asuva talispordimuuseumisega ning vaatasime üle ka suursuguse Tehvandi staadionikompleksi. Õhtu lõppes Põlvas, kus vaatasime Eesti meistrivõistluste mängu käsipallis. Lukowis on väga pikad käsipallitraditsioonid, mistõttu olid külalised piisavalt „kogemustega", et hinnata Eesti poiste mängu kordaläinuks.
Neljas päev algas hommikuses karges ja külmas õhus toimunud tõukerattasõiduga Linna külasse, kus vaatasime üle kohaliku spordikompleksi. Pärastlõunal suundusime Valka, käies esmalt kohtumas Valga linnapea hr. Kalev Härgiga, kes rääkis mitmetest piiriülestest spordiprojektidest ja –tegevustest. Samuti külastasime Valga Laskurklubi, mille eestvedaja Eduard Sokolovski on Poola juurtega. Verevendade kohtumine päädis Eesti-Poola maavõistlusega laskmises. Leidsime aega külastada ka Valga Spordihoonet, kus parajasti toimus käsipalliklubi Kävali noorte treening. Tagasi Tõrvas, suunasime külalised Tõrva Gümnaasiumi spordiplatsile, kus mängisime segavõistkondades võrkpalli.
Tõrva linna delegatsioon külastas 22.09-26.09 Lukowi nimelist sõpruslinna Poolas. Kohtumine toimus Comenius Regio projekti „Intercultural learning in physical education" raames, mille käigus õpitakse tundma parterriikide haridus- ja spordisüsteeme ning struktuure.
Seekordselt projektikohtumisel esindasid Tõrva linna abilinnapea Piret Karu ja linnavalitsuse liige Siim Ausmees, Tõrva Gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere ja õpetaja Marian Hanvere, spordiklubi Viraaž esindaja Viljo Grauding ning orienteerumisklubi Käbi eestvedaja Liivi Tafenau. Visiidi esimene ja viimane päev möödusid reisimise tähe all, mistõttu saime kohapeal olla teisipäevast neljapäevani.
Teisipäev
Esimesel Poolas veedetud päeval külastasime kõigepealt Lukowi naabruses olevat 80 000 elanikuga Siedlce linna, tutvudes omavalitsuse sporditaristuga. Eestlasi pani imestama, et Eesti mõistes suure elanike arvuga linnas on sisuliselt ainult üks kaasaegne ja erinevate pallimängude võimaluste spordisaal, kuhu mahtus vaevalt paarsada pealtvaatajat. Samas mängib linna esindusnaiskond Poola kõrgliigas. Kui Eestis oldaks harjutud suurte staadionite ja saalide rajamisega, siis Siedlce linna esindusstaadion jäi Eesti suurematele staadionitele oma väljanägemise poolest kindlasti alla.
Siedlces õnnestus käia ka tutvumas kohaliku jalgpalliväljakuga, mis valmis 2011. aastal Euroopa Meistrivõistluste tarbeks. Kahjuks selles linnas ühtegi mängu ei toimunud, kuna jäi väidetavalt liialt kaugel lähimast ehk Varssavi lennuväljalt. Sellest hoolimata oli lisaks esindusstaadionile aktiivses kasutuses ka kokku 3 treeningväljakut. Jalgpalliväljakud moodustasid ühtse terviku koos veekeskusega, kuhu juurde hakati rajama hotelli eelkõige sportlaste majutamiseks. Kohalikus jalgpalliklubis mängib kokku 400 poissi.
Kolmapäev
Teine päev algas eestlastele Lukowi linnavalitsuses, kus kohtuti linnapea Dariusz Szustekiga ning vahetati informatsiooni Lukowi viimaste aegade arengute kohta. Poolas toimuvad novembris kohalike omavalitsuste valimised ja linnapea Szusteki sõnul on tegemist harukordse olukorraga, kus kõik ettevõetud projektid on linnas saanud ka teoks.
Teisel päeval külastasime ka kohalikku lasteaed-algkooli (Zespol Szkolno-Przedszkolny). Hoone on rajatud ainult lasteaia ja 1 klassi õpilaste jaoks – majas toimetab igapäevaselt 220 last ja esimesi klasse on kokku 9. Eestlaste jaoks oli mõnevõrra üllatav, et juba esimesel õppeaastal toimuvad lastele ka kahe tunni ulatuses nädalas religiooniõpetuse tunnid. Samas on Poola väga religioosne maa…
Päeva teises pooles osalesid eestlased projekti partnerkooli Zespol Szkol nr.1 kehalise kasvatuse tunnis. Koolis õpivad ka erivajadustega lapsed ning lapsed käivad kehalise kasvatuse tunnis 4x nädalas. Osalesime kehalise kasvatuse tunnis, kus viidi läbi erinevaid korvpalliharjutusi. Viljo Graudingu ja Ivar Hanvere arvates ei erinenud läbiviidud harjutused Eesti koolides harjutust, kuid näiteks Liivi Tafenau sai nii mõnegi kogemuse võrra rikkamaks, kuidas tuua üldfüüsilistesse trennidesse erinevaid uusi harjutusi.
Teisel päeval lõpetuseks käisime kohaliku käsipallinaiskonna treeningul ja osalesime ka treeningul. Käsipallinaiskonna manager kinkis Tõrva Gümnaasiumile tänavakäsipalli, millega saavad Tõrva Gümnaasiumi õpilased hakata harjutama. Järgmisel projektikohtumisel
Neljapäev
Visiidi kolmas päev möödus Poola pealinnas Varssavis. Esmalt viisid võõrustajad meid tutvuma Varssavi Rahvusstaadioniga, mis valmis 2012. aastal. Staadion mahutab kokku kuni 70 000 pealtvaatajat ja seal puudub traditsiooniline kergejõustikuring. Seevastu on tegemist multifunktsionaalse ehitisega, kus lisaks jalgpallimängimisele saab korraldada väga erinevaid üritusi – näiteks viidi seal sisetingimustes läbi lohesurfi võistlused.
Päeva teises pooles käisime tutvumas Varssavi jalgpalli väravavahtide kooli tegevusega – tegemist on kuues Poola linnas tegutseva eraalgatusliku kooliga, kus erinevatele jalgpalliklubidele valmistatakse ette väravavahte. Tegemist on klubideülese ettevõtmisega, kus antakse lisateadmisi neile poistele, kes on eesmärgiks võtnud kasvada ja areneda väravahiks.
Poola visiit lõppes meie jaoks pidulikus õhtusöögilauas, kus Lukowi linnapea võõrustas nii Eesti kui Ukraina Baranivka linna delegatsioone. Õhtu möödus aktiivses suhtluses kolme linna esindajate vahel – põhiteemaks oli loomulikult sündmused Ukrainas ja nende mõju kolmele Ida-Euroopa riigile. Järgmisel päeval sõlmisid Lukow ja Baranivka ka omavahel ametlikud sõprussidemed.
Reis möödus eestlastele uute kohtumiste ja teadmiste tähe all. Projekti raames loodame poolakaid Eestis kohata juba oktoobris-novembris – siis toimuvad Tõrvas poolakate juhtimisel erinevad treeningud nii õpilastele kui täiskasvanutele.
3.-6. märtsini viibisid Tõrvas külas sõpruslinna Lukowi esindajad Poola Vabariigist. Visiit toimus rahvusvahelise projekti raames, mille eesmärgiks on tihendada kahe sõpruslinna vahelisi sidemeid spordivaldkonnas.
Visiidi esimene päev oli pühendatud Tõrva linna tegemiste tutvustamisele. Päev algas külalistega lasteaias Mõmmik, kus vaatasime laste liikumistundi Liia Ruusmanni juhendamisel. Külaliste jaoks sümpatiseeris liikumistunni metoodika, mille puhul on õppust võetud Eesti võimlemispedagoogi Ernst Idla õpetustest. Nimelt kasutatakse Mõmmiku lasteaia liikumistundides pallide abi, mis aitab muuhulgas kaasa laste koordinatsiooni arengule.
Enamik ülejäänud päevast möödus Tõrva Gümnaasiumis, kus käisime esmalt vaatamas kehalise kasvatuse tundi. Seejärel viibisime meeleolukal vastlapäeval, mis sellel aastal korraldati gümnaasiumi staadionil. Külaliste jaoks oli valmistatud „metsik", mis visati ühise loitsumise saatel lõkkesse. Peale lõunat tutvustas Tõrva volikogu esimees Kalle Vister külalistele Spordipealinn Valgamaa 2014 tegemisi ja samuti käisime vaatamas Liivi Tafenau poolt juhendatud siseorienteerumise treeningut gümnaasiumi spordisaalis. Erinevalt Eestist ei ole Poolas orienteerumine levinud ja külaliste jaoks oli tegemist üpriski uue spordialaga. Visiidi esimene päev lõppes vastavatud AT Spordiklubis, kus treener Ulvi Riitsalu juhendamisel toimus aeroobikatreening.
Kohtumise teine päev kulges koos külalistega Tartumaal. Esmalt käisime tutvumas Tartu vallas asuva Lähte Tervisespordikeskusega ja seal tegutseva spordikooliga. Korrastatud hooned, uued ehitised, tasemel inventar ja omavalitsuse suund spordi toetamisele – need on märksõnad, mida külalised hiljem mainisid. Hiljem käisime koos poolakatega Tartu Ülikooli Akadeemises Spordiklubis, kus selle juhatuse liige Harry Lemberg tutvustas organisatsiooni tegevust. Lisaks käisime poolakatega veel Aura Veekeskuses.
Poolakate jaoks on tähtis Tuhkapäeva tähistamine, mistõttu käisime ka Tartu katoliku kirikus toimunud missal. Külalistega olid Tartumaal koos gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere ja spordiklubi Viraaž juhataja Viljo Grauding.
Külaliste muljed Tõrva linnast ja teistest Lõuna-Eesti paikadest olid positiivsed. Poolakad olid üllatunud, kuivõrd palju pööratakse Eestis tähelepanu spordi- ja liikumisharrastuse propageerimisele. Lisaks üllatas külalisi asjaolu, et Eestis on omavalitsuste spordirajatised niivõrd heas korras ja nende rajamiseks või renoveerimiseks on kasutatud edukalt Euroopa Liidu toetusfondide abi. Kokku oli Tõrva linnal külas kuus poolakat.
Lukow on 30 000 elanikuga linn Poola idaosas, millega on Tõrva linnal sõprussidemed aastast 2000. Sõpruslinnade vahel toimuvad iga-aastased kokkusaamised. Rahvusvahelise spordiprojekti raames toimub järgmine kohtumine juba käesoleva aasta kevadel Poolas.
Visiit toimus projekti „Intercultural learning in physical education" raames. Euroopa Liidu Comenius Regio programmi poolt rahastatud projekti raames õpitakse tundma partnerriigi kehalise kasvatuse alast süsteemi ning struktuuri. Partnerid jagavad kogemusi ja häid praktikaid. Projekt kestab kuni 2015. aastani.
Projektipartnerid Lukowist külastasid Tõrvat oktoobris 2013
1.-4.oktoobrini külastasid Tõrvat haridus- ja spordispetsialistid Lukowist, meie sõpruslinnast Poolas. Tegemist on Comenius Regio programmist rahastatava sporditeemalise projektiga, mis kestab kaks aastat. Projekti käigus õpitakse tundma partnerriigi kehalise kasvatuse alast haridussüsteemi, jagatakse kogemusi ja häid praktikaid. Õpetajad ja treenerid külastavad partnerriigis kehalise kasvatuse tunde ja treeninguid. Korraldatakse ümarlauavestlusi ja õpitube, demonstreerides oma õpetamismetoodikat. Partnerid tutvustavad teineteisele oma riigi spordikultuuri traditsioone, samuti tuntud sportlasi. Projekt annab võimaluse laiendada teadmisi kultuurilisest mitmekesisusest Euroopas.
Seekord oli tegemist projekti avakohtumisega. Külastati Tõrva Gümnaasiumit, Spordiklubi Viraaž ja Tõrva Noortekeskust. Korraldati väljasõit Otepääle, kus vallavanem Merlin Müür rääkis spordielust Otepääl. Katrin Aidla tutvustas Tehvandi uut staadionihoonet ja vastavatud hotelli, nähti ka suusahüppemäge. Järgmine projektikohtumine toimub novembris Lukowis, mil Tõrva õpetajatel ja treeneritel on omakorda võimalus tutvuda sporditegemise tingimustega Poolas.
(avaldatud ajalehes Helme-Tõrva Elu )
18.-22. novembrini viibis Tõrva linna spordispetsialistide delegatsioon seoses Comenius Regio projektikohtumisega Poolas Lukowis.
Projekt "Intercultural Learning In The Field Of Physical Education" kestab kaks aastat. Selle käigus õpitakse tundma partnerriigi kehalise kasvatuse alast haridussüsteemi. Ettevõtmist koordineerib Tõrva linnavalitsus ja partner on Lukowi linnavalitsus, andis teada Tõrva linnavalitsuse avalike suhete spetsialist. Tekivad kontaktid partnerlinnade haridustöötajate ja spordijuhtide ning treenerite vahel. Heal juhul kasvavad praegustest ettevõtmistest välja uued.
Esmalt külastasid õpetajad ja treenerid partnerriigi koole, spordiklubisid, kehalise kasvatuse tunde ja spordiklubide treeninguid. Korraldati vestlusringe, demonstreeriti teineteisele oma õpetamismeetodeid. Järgmisel poolaastal annavad meie treenerid ja õpetajad treeninguid ja tunde Lukowis, partnerlinna treenerid ja õpetajad aga Tõrvas.
Tõrvakad nägid Lukowis nii tõstmis-, maadlus-, ujumis-, jalgpalli- kui käsipallitreeningut. Tekkis veendumus, et Poolas teevas paljud noored agaralt sporti, ei karda rutiinset treeningut ega rasket tööd ja saavutavad juba noorena võistlustel väga häid tulemusi. Külastatud treeningud olid ka metoodiliselt heal tasemel.
Lasteaedades ja koolideski olid lapsed heas füüsilises vormis. Lasteaedade liikumistundides nähti huvitavaid loovust arendavaid mänge. Lukowi linnamuuseumis külastati spordiklubi ORLETA LUKOW üheksakümnendale aastapäevale pühendatud näitust spordiklubi võituderikkast ajaloost.
Tõrva linna delegatsioonis olid Ivar Hanvere, Saima Nigol ja Urmas Uhtjärv Tõrva gümnaasiumist, Liivi Tafenau orienteerumisklubist Käbi, Viljo Grauding spordiklubist Viraaž ning Tiiu Madal Tõrva linnavalitsusest.
Lukow ja Tõrva allkirjastasid sõpruslepingu 2000. aastal.
(Artikkel avaldatud ajalehes Valgamaalane 26.11.2013)
Intercultural Learning in the Field of Music and Arts Education
Comenius Regio koostööprojektis osalesid kaks partnerorganisatsiooni, kumbagi esindas kohalik üldhariduse ja koolide tegevuse eest vastutav asutus, kellele lisaks oli projekti kaasatud vähemalt 2 kohalikku partnerit, sealhulgas üks kool ja veel vähemalt üks asutus.
Tõrva Linnavalitsus oli projektipartneriks Moraavia-Sileesia Regioonivalitsusele. Tõrva Linnavalitsuse kohalikeks partneriteks oli Mulgimaa muusikakoolid (Tarvastu Kunsti- ja Muusikakool, Karksi-Nuia Muusikakool, Tõrva Muusikakool) ja Tõrva Kunsti- ja Käsitöökoda.
Projekti eesmärgiks oli arendada partnerite vahelist muusika- ja kunstihariduse alast koostööd, selle käigus vahetada kogemusi ja õppida üksteiselt, osaleda ühistel koolitustel. Projekt kestis kaks aastat (2010.a. sügis kuni 2012.a. suvi). Projekti keel oli inglise keel.
Kokkuvõte
Comenius Regio projekti käigus võrdlesid partnerid teineteise muusika- ja kunstihariduse traditsioone ja haridussüsteeme, tutvusid partnerriigi muusika ja kunstiga ning õppisid teineteiselt.
Tšehhimaa kunstikoolides õpetatakse pillimängu, maali- ja tantsukunsti ühes ja samas koolis. Projektikülastuste käigus ja haridusjuhtidega rääkides tundus see süsteem hästi toimivat. Tõrva linnas võib tulevikus samuti kogu huviharidus ühe juhtimise alla koonduda. Õpilastele oleks see süsteem tõenäoliselt sobivam. Tunniplaani saaks teha nii, et õpilane jõuaks nii kunsti- kui muusikatundi. Arutelu on alustatud.
Projekti käigus külastati koolides muusika- ja kunstitunde, osaleti eksamitel. Nagu selgus on Tšehhis kunstiharidus formaalsem kui Eestis. Tõrva kunstistuudio tundidesse saavad lapsed minna sisseastumiskatseteta. Tšehhis peab lapsel olema kunstiannet, et kunstiõppesse saada. Ka muusikakoolidesse on Tšehhi lastel raske pääseda, konkurss on tugev. Partnerid vahetasid noote ja õppematerjale, õpiti teineteise rahvatantse. Tõrva, Karksi-Nuia ja Tarvastu muusikakoolis saavad õpetajad kasutada nüüd tuttavaks saanud Tšehhi rahvamuusikat ja muusikateooriatundides tutvustada Tšehhi kuulsaid heliloojaid.
Projekt võimaldas partneritel osaleda ka mitmetel muusikaüritustel ja kunstinäitustel nii Tsehhis kui Eestis ja tutvuda partnerriigi muusika ja kunstiga. Tšehhi külalised osalesid meie koolinoorte laulu- ja tantsupeol 2011.aasta juulis, see jättis partneritele tugeva mulje ja kinnitas, et meie õpilased peavad lugu rahvatraditsioonidest. Projekti käigus kohtusid kahe riigi muusikaõpetajad ja andsid kaks ühist kontserti. Samuti valmistasid kunstiõpetajad õpilaste abiga ette ühise rahvusmustrite teemalise kunstinäituse, mis rändas ringi nii Tšehhis kui Mulgimaal. Viidi läbi ühiseid töötubasid nii kunsti- kui muusikakoolides, kus tutvustati õpetamismeetodeid ja uusi suundi.
Õpetajatel ja haridusjuhtidel oli projekti käigus võimalus kogemuste vahetamiseks ja teineteiselt õppimiseks. Põnev oli end partneritega võrrelda, Tšehhi kultuuri tundma õppida ja nentida, et oleme ka ise tublid.
Viimati uuendatud 07.10.2025
