Mis mure on?
- Räägi lapsega ja püüa koos lapsega mõista puudumiste põhjust
- Võta ühendust klassijuhatajaga.
Uuri, mida kool on märganud ja mis võib puudumiste taga olla. - Kaasa kooli tugispetsialistid.
Vajadusel kaasake sotsiaalpedagoog, psühholoog, eripedagoog või HEV-koordinaator ning leppige kokku, kuidas last koolis toetada. - Räägi lapsega. Koolist puudumise taga võivad olla näiteks õpiraskused, kiusamine, ärevus, suhted, tervisemure või probleemid kodus.
Kui probleem püsib, kaasa kohalik omavalitsus.
Noorte heaolu spetsialist (alates 15. eluaastast):
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005)- Leppige kokku edasine tegevusplaan, jätka koostööd.
Pange koos lapse, pere, kooli ja vajadusel teiste spetsialistidega paika konkreetsed järgmised sammud ning jälgige, kas kokkulepitud tugi aitab.
Koolist puudumine on sageli märk mõnest teisest murest. Oluline on välja selgitada, mis takistab lapsel koolis käimist.
- Märka, räägi lapsega.
- Räägi õpetajaga.
Võta ühendust klassijuhataja või aineõpetajaga. Uuri, milliseid raskusi on koolis märgatud ja milles laps kõige rohkem tuge vajab. - Kaasa kooli tugispetsialistid.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Vajadusel kaasatakse eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog või HEV-koordinaator. Koos lepitakse kokku, millist tuge saab kool lapsele pakkuda. - Jälgige, kas kokkulepitud tugi aitab.
Hoia kooliga ühendust ja vaadake mõne aja pärast üle, kas lapse toimetulek on paranenud või vajab ta täiendavat tuge. - Vajadusel pöördu Rajaleidjasse.
Kui koolis rakendatud toest ei piisa või lapse vajadused vajavad põhjalikumat hindamist, saab pöörduda Rajaleidja poole. - Vajadusel kaasa teised spetsialistid, jätka koostööd.
Kui õpiraskustega kaasnevad muud mured – näiteks tervise-, vaimse tervise, käitumis- või pereprobleemid –, võib olla vajalik perearsti, noorte heaolu spetsialisti (alates 15. eluaastast) või lastekaitsespetsialisti kaasamine.
Tõrva Tervisekeskus (visiiditasu ei ole)
Noorte heaolu spetsialist:
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005)
Õpiraskuse korral ei pea ootama diagnoosi – oluline on märgata lapse vajadust ja alustada sobiva toe pakkumist.
- Märka, millal raskused tekivad.
Pane tähele, millistes olukordades lapse käitumine muutub keeruliseks. Kas esineb vihapurskeid, agressiivsust, trotsi, impulsiivsust või reeglite eiramist? - Räägi lapsega.
Vali rahulik hetk ja püüa mõista, mis lapse jaoks raske on. Küsi, mis tavaliselt enne keerulist olukorda juhtub. - Räägi lasteaia või kooliga.
Uuri õpetajalt, klassijuhatajalt või tugispetsialistilt, kuidas laps teistes keskkondades toime tuleb. Leppige kokku ühised viisid lapse toetamiseks. Kui laps ei käi lasteaias või koolis, siis võtke ühendust KOV-i lastekaitsetöötajaga toe saamiseks.
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005) - Kui raskused püsivad, küsi abi.
Kui käitumisraskused korduvad, süvenevad või mõjutavad lapse igapäevast toimetulekut,
pöördu perearsti, kooli/lasteaia tugispetsialisti, noorte heaolu spetsialisti või lastekaitsespetsialisti poole.
Tõrva Tervisekeskus (visiiditasu ei ole)
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid
Noorte heaolu spetsialist (alates 15. eluaastast):
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005) - Leppige kokku ühised piirid ja tegevused. Jätka koostööd ja jälgi lapse seisundit.
Laps vajab selgeid ja järjepidevaid kokkuleppeid nii kodus kui ka koolis või lasteaias. Märka ja tunnusta ka seda, kui laps tuleb olukorraga hästi toime.
Kui laps ohustab ennast või teisi ja olukorda ei ole võimalik turvaliselt lahendada, kutsu abi. Vahetu ohu korral helista 112.
Keerulise käitumise taga on sageli vajadus või raskus, millega laps ei oska veel teisiti toime tulla. Oluline on jõuda käitumise põhjuseni, mitte tegeleda ainult tagajärgedega.
- Märka muutusi ja räägi lapsega.
Võta lapse muret tõsiselt ja kuula rahulikult. Pane tähele, kas muutused enesetundes, käitumises, unes, söömises või igapäevases toimetulekus on kestnud pikemalt. - Võta ühendust kooli või lasteaiaga.
Uuri, kas muutusi on märgatud ka seal. Vajadusel kaasa kooli või lasteaia tugispetsialistid.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid - Pöördu perearsti poole.
Kui mure püsib, süveneb või mõjutab lapse igapäevaelu, pöördu perearsti poole. Perearst hindab olukorda ja vajadusel suunab lapse edasi vaimse tervise spetsialisti juurde.
Tõrva Tervisekeskus (visiiditasu ei ole) - Vajadusel kaasa kohalik omavalitsus.
Kui laps või pere vajab lisaks muud tuge või erinevate teenuste koordineerimist, pöördu noorte heaolu spetsialisti või lastekaitsespetsialisti poole.
Noorte heaolu spetsialist (alates 15. eluaastast):
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005) - Jätka koostööd ja jälgi lapse seisundit.
Hoia ühendust lapse, kooli ja spetsialistidega. Jälgi, kas kokkulepitud abi toetab last ja kas tema enesetunne paraneb.
Kui laps räägib enesetapust, on ennast vigastanud, ei ole kontaktne või ohustab ennast või teisi, helista 112 või pöördu EMO-sse.
Vaimse tervise murega ei pea ootama, kuni olukord muutub väga raskeks – abi tasub küsida varakult.
- Märka ja räägi lapsega.
Kuula rahulikult, mis lapsele muret või hirmu tekitab. Uuri, kui kaua see on kestnud ja kas ärevus mõjutab und, kooliskäimist, suhteid või muid igapäevaseid tegevusi. Pane tähele, kas laps hakkab ärevuse tõttu vältima tegevusi või olukordi, millega ta varem toime tuli. - Võta ühendust kooli või lasteaiaga.
Uuri, kas ärevust või muutusi lapse käitumises on märgatud ka seal. Vajadusel kaasa kooli või lasteaia tugispetsialistid.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid - Pöördu perearsti poole.
Kui ärevus püsib, süveneb või hakkab lapse igapäevaelu piirama, pöördu perearsti poole. Perearst hindab olukorda ja vajadusel suunab edasi.
Tõrva Tervisekeskus (visiiditasu ei ole) - Vajadusel kaasa täiendav tugi.
Kui laps või pere vajab laiemat tuge, saab kaasata noorte heaolu spetsialisti või lastekaitsespetsialisti.
Noorte heaolu spetsialist (alates 15. eluaastast):
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Lastekaitsespetsialist:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005) - Jätka koostööd ja jälgi lapse enesetunnet.
Hoia ühendust lapse, kooli ja spetsialistidega ning jälgi, kas kokkulepitud abi aitab.
Kui laps räägib enesetapust, on ennast vigastanud, ei ole kontaktne või ohustab ennast või teisi, helista 112 või pöördu EMO-sse.
Ärevus muutub murekohaks siis, kui see hakkab piirama lapse igapäevaelu.
- Märka muutusi ja räägi lapsega
Pane tähele, kas laps on pikemat aega kurb või ärrituv, endassetõmbunud, tavapärasest väsinum või kaotanud huvi tegevuste vastu, mis talle varem meeldisid. Räägi temaga rahulikult ja kuula. - Võta ühendust kooli või lasteaiaga
Uuri, kas muutusi lapse meeleolus, käitumises, õppimises või suhtlemises on märgatud ka seal. Vajadusel kaasa tugispetsialistid.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid - Pöördu perearsti poole.
Kui muutused püsivad või mõjutavad lapse igapäevast toimetulekut, pöördu perearsti poole. Perearst hindab olukorda ja vajadusel suunab lapse edasi.
Tõrva Tervisekeskus (viisiiditasu ei ole) - Vajadusel kaasa täiendav tugi.
Kui laps või pere vajab laiemat tuge, saab kaasata noorte heaolu spetsialisti või lastekaitsespetsialisti.
Noorte heaolu spetsialist (alates 15. eluaastast):
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005) - Jätka koostööd ja jälgi lapse seisundit.
Hoia ühendust lapse ja spetsialistidega ning jälgi, kas tema enesetunne ja igapäevane toimetulek paranevad.
Kui laps räägib, et ei taha elada või soovib surra, on ennast vigastanud või tema elu või tervis on ohus, helista 112 või pöördu EMO-sse.
Depressiooni kahtluse korral ei pea ootama diagnoosi – kui muutused püsivad ja mõjutavad lapse igapäevaelu, tasub abi küsida.
- Võta diagnoosi tõsiselt, kuid ära lase sellel last määratleda.
Diagnoos aitab mõista lapse raskusi ja leida sobivat abi. See ei tähenda, et kõik lapse käitumine või enesetunne tuleneb diagnoosist. Kuula last ja uuri, kuidas tema ise oma enesetunnet kirjeldab. - Järgi ravimeeskonnaga kokkulepitut.
Hoia ühendust lapse raviarsti, vaimse tervise õe, psühholoogi või teiste lapsega tegelevate spetsialistidega. Kui on määratud ravi või regulaarsed vastuvõtud, toeta last kokkulepetest kinnipidamisel. Ravimeid ei tohiks omal algatusel muuta ega katkestada. - Anna koolile teada lapse toe vajadusest.
Kui lapse tervis mõjutab õppimist, kooliskäimist või igapäevast toimetulekut, räägi klassijuhataja või kooli tugispetsialistiga. Kõiki terviseandmeid ei pea jagama – oluline on, et kool teaks, millist tuge laps vajab. - Märka muutusi lapse enesetundes.
Pane tähele, kui laps tõmbub tavapärasest rohkem endasse, tema uni või söömine muutub, ta loobub talle varem olulistest tegevustest, ei soovi kooli minna või tema enesetunne halveneb. Räägi muutustest lapsega ning vajadusel võta ühendust tema ravimeeskonnaga. - Hoia kontakti ja ole olemas.
Taastumine võib võtta aega ning selles võib olla paremaid ja raskemaid perioode. Ära oota lapselt, et ta lihtsalt „võtaks ennast kokku“. Hoia tavapärast elurütmi, märka ka väikeseid edusamme ning anna lapsele teada, et ta saab oma muredest sinuga rääkida.
Diagnoos ei määra, kes Sinu laps on ega milliseks kujuneb tema tulevik. See aitab paremini mõista, millist tuge ta praegu vajab.
Kui laps räägib enesetapust, soovist surra või enda vigastamisest, võta seda alati tõsiselt. Vahetu ohu korral helista 112.
- Võta olukorda tõsiselt ja räägi lapsega.
Jää rahulikuks ja kuula hinnanguid andmata. Ära süüdista ega karista last enesevigastamise pärast. Küsi ka otse, kas tal on mõtteid, et ta ei taha elada või soovib surra. - Hinda, kas laps vajab kohe abi.
Vaata, kas vigastus vajab meditsiinilist abi ning kas laps võib end uuesti vigastada või tema elu võib olla ohus. - Pöördu perearsti poole.
Kui vahetut ohtu ei ole, võta ühendust perearstiga, et hinnata lapse vaimse tervise olukorda ja leida sobiv edasine abi.
Tõrva Tervisekeskus (visiiditasu ei ole) Kaasa vajalik tugivõrgustik.
Vajadusel kaasa kooli tugispetsialistid, noorte heaolu spetsialist või lastekaitsespetsialist. Oluline on, et laps ei jääks oma murega üksi.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid
Noorte heaolu spetsialist (alates 15. eluaastast):
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005)- Jätka lapse toetamist.
Hoia lapsega kontakti ja järgi spetsialistidega tehtud kokkuleppeid. Enesevigastamise taga oleva murega tegelemine võib vajada pikemaajalist tuge.
Kui vigastus on tõsine, laps on teinud enesetapukatse, tal on konkreetne plaan endalt elu võtta või tema elu või tervis on vahetus ohus, helista 112 või pöördu EMO-sse.
Enesevigastamine on märk sellest, et laps vajab abi – ka siis, kui ta ütleb, et ei soovi surra.
Hoia regulaarset kontakti spetsialistidega, toeta last kodus ja järgi kokkulepitud raviplaani ja tugitegevusi. Jälgi muutusi lapse enesetundes ja käitumises.
Kiire abi
Helista 112 või pöördu kohe EMO-sse, kui:
- laps ütleb, et soovib surra;
- laps räägib konkreetsest enesetapuplaanist;
- laps on proovinud endalt elu võtta;
- laps on võtnud ravimeid või muid aineid enese kahjustamise eesmärgil;
lapse elu või tervis on vahetus ohus.
- Võta last tõsiselt ja küsi otse.
Jää rahulikuks ja kuula. Küsi otse, kas laps on mõelnud surmale või enesetapule ning kas ta on mõelnud, kuidas või millal ta seda teeks. - Ära jäta last üksi, kui kahtlustad vahetut ohtu.
Jää lapse juurde ning võimalusel eemalda tema lähedusest ravimid, relvad ja muud vahendid, millega ta võiks end kahjustada. - Hinda, kas laps vajab kohe abi.
Kui lapsel on konkreetne plaan või vahendid enesetapuks, ta on teinud enesetapukatse või tema elu on vahetus ohus, helista 112 või pöördu EMO-sse. - Kui vahetut ohtu ei ole, otsi professionaalset abi.
Võta esimesel võimalusel ühendust perearsti või vaimse tervise spetsialistiga, et lapse seisundit hinnata ja edasine abi korraldada.
Tõrva Tervisekeskus (visiiditasu ei ole)
Vaimse tervise õde:
Tiina Tuhkanen, 525 7390 (visiiditasu ei ole) - Kaasa lapse tugivõrgustik ja jää tema kõrvale.
Vajadusel kaasa kooli tugispetsialistid, noorte heaolu spetsialist või lastekaitsespetsialist. Hoidke spetsialistidega ühendust ja järgige kokkulepitud tegevusplaani.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid
Noorte heaolu spetsialist:
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005)
Kui lapsel on konkreetne enesetapuplaan või vahendid selle elluviimiseks, ta on teinud enesetapukatse või tema elu on vahetus ohus → helista 112 või pöördu EMO-sse.
Enesetapumõtetest otse küsimine ei suurenda enesetapuriski – küsimine annab lapsele võimaluse oma mõtetest rääkida ja abi saada.
Jätka koostööd spetsialistidega, ära jäta last murega üksi, jälgi lapse enesetunnet ja järgi kokkulepitud raviplaani või tugitegevusi.
- Räägi lapsega ja kuula.
Vali rahulik hetk ning küsi, mis on juhtunud. Kuula lapse enda kirjeldust ilma süüdistamise ja kiirete järeldusteta. Kui laps kiusab teisi, püüa samuti mõista, mis tema käitumise taga on. - Selgita välja, mis toimub.
Uuri, kus ja kui sageli olukorrad aset leiavad, kes on seotud ning kui kaua see on kestnud. Ühekordne konflikt ja korduv kiusamine ei ole sama asi. - Võta ühendust kooli või lasteaiaga.
Räägi õpetaja, klassijuhataja või tugispetsialistiga ning anna teada, mida laps on rääkinud või mida oled märganud. Leppige kokku, kuidas olukorda lahendatakse ja kes sellel silma peal hoiab.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid - Leppige kokku edasised tegevused.
Kiusatud laps vajab turvatunnet ja teadmist, kelle poole ta saab pöörduda. Kiusava lapse puhul tuleb seada selged piirid, kuid samal ajal aidata tal mõista oma käitumise mõju ja õppida teistsuguseid viise olukordade lahendamiseks. Jälgi, kas olukord muutub.
Hoia lapse ja kooliga ühendust. Kui kiusamine jätkub või mõjutab lapse vaimset tervist, kooliskäimist või igapäevast toimetulekut, kaasa kooli tugispetsialist, noorte heaolu spetsialist või vajadusel lastekaitsespetsialist.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid
Noorte heaolu spetsialist (alates 15. eluaastast):
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005)
Kui kiusamisega kaasneb vägivald, tõsine ähvardamine või lapse turvalisus on ohus, tuleb sekkuda kohe. Vahetu ohu korral helista 112.
Kiusamise puhul vajavad abi mõlemad – nii laps, keda kiusatakse, kui ka laps, kes kiusab. Eesmärk on kiusamine lõpetada ja mõista, millist tuge lapsed edaspidi vajavad.
- Proovi lapsega ühendust saada.
Helista ja saada sõnum. Võta ühendust tema sõprade, nende vanemate või teiste lähedastega, kelle juures ta võib viibida. Püüa välja selgitada, kus laps on ja kas temaga on kõik korras. - Hinda olukorda.
Mõtle, kas sellist käitumist on varem olnud, millises seisundis laps kodust lahkus ning kas võib olla põhjust karta alkoholi või narkootikumide tarvitamist, vägivalda, enesevigastamist või muud ohtu. - Kui lapse asukoht on teadmata, pöördu politsei poole.
Kui sa ei tea, kus laps viibib, temaga ei ole võimalik ühendust saada või sul on põhjust karta tema turvalisuse pärast, võta ühendust politseiga ning helista numbrile 112. Lapse kadumisest teatamiseks ei pea ootama järgmist päeva ega 24 tunni möödumist. - Kui laps tuleb koju, räägi juhtunust.
Esmalt veendu, et lapsega on kõik korras. Väldi lapse sõimamist, alandamist või vihaselt reageerimist. Laps peab teadma, et koju tulemine on alati turvaline valik, ka siis, kui ta on eksinud või kokkulepet rikkunud. Kui laps kardab koju tulles vanema reaktsiooni, võib ta järgmisel korral koju tulemist veelgi kauem vältida. Kui olukord on rahunenud, rääkige läbi, mis juhtus, miks laps koju ei tulnud ning kuidas sarnast olukorda edaspidi vältida. Leppige kokku selged reeglid ja ühenduse hoidmise viis. - Kui olukord kordub, küsi abi.
Korduva kodust ära jäämise taga võib olla mõni suurem mure. Püüa koos lapsega välja selgitada, mis toimub, ning vajadusel kaasa noorte heaolu spetsialist, lastekaitsespetsialist, kooli tugispetsialist või muu sobiv spetsialist.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid
Noorte heaolu spetsialist:
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005)
Hoia alles lapse sõprade ja võimalusel ka nende vanemate kontaktid. Hädaolukorras võivad need aidata kiiresti lapse asukohta selgitada.
Ära jää ootama. Kui lapse asukoht on teadmata või on põhjust arvata, et ta võib olla ohus, helista 112.
Ööseks koju tulemata jätmine võib olla reeglite rikkumine, aga ka märk sellest, et noore elus toimub midagi, millega ta vajab abi.
- Räägi noorega rahulikult.
Püüa välja selgitada, mida noor tarvitas, millal ja kellega ning kas tegemist oli esimese korraga. Kuula enne, kui hakkad karistama või järeldusi tegema. Eesmärk on saada võimalikult aus ülevaade sellest, mis juhtus. - Selgita välja, mis proovimiseni viis.
Uuri, kas põhjuseks oli uudishimu, sõprade surve, soov seltskonda kuuluda, pinged või mõni muu mure. Oluline on mõista mitte ainult mida noor tarvitas, vaid ka miks ta seda tegi. - Rääkige riskidest ja leppige kokku piirid.
Räägi noorega sõltuvusainete mõjust ja võimalikest tagajärgedest. Anna selgelt teada, millised on pere kokkulepped ja piirid, kuid väldi hirmutamist ja häbistamist. Noorel peab säilima võimalus tulla ka edaspidi sinu juurde ausalt rääkima. - Jälgi, kas tarvitamine kordub.
Pane tähele muutusi noore käitumises, sõpruskonnas, kooliskäimises, meeleolus ja raha kasutamises. Kui tarvitamine kordub või tekib kahtlus, et noor ei suuda tarvitamist ise lõpetada, ära jää ootama. - Vajadusel küsi spetsialistilt abi.
Nõu võib küsida noorte heaolu spetsialistilt, kooli tugispetsialistilt, perearstilt või sõltuvusvaldkonna spetsialistilt. Koos saab hinnata, kas tegemist oli ühekordse proovimisega või vajab noor täiendavat tuge.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid
Noorte heaolu spetsialist:
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Perearst ja sõltuvushäirete nõustamine (vaimse tervise õde):
Tõrva Tervisekeskus (visiiditasu ei ole)
Vaimse tervise õde (sõltuvushäirete nõustamine):
Tiina Tuhkanen, 525 7390 (visiiditasu ei ole)
Kooliõde (pakub sõltuvusnõustamist):
Hedi Kurg ([email protected], 523 6805)
Ühekordne proovimine ei tähenda veel sõltuvust, kuid seda ei tasu ka tähelepanuta jätta. Rahulik vestlus aitab mõista, mis selle taga oli.
Kui noore enesetunne on pärast aine tarvitamist halb, ta on teadvushäirega või tema elu või tervis võib olla ohus, helista 112.
- Räägi noorega.
Vali rahulik hetk ja räägi sellest, mida oled märganud. Küsi, kui sageli ja millistes olukordades ta sõltuvusaineid tarvitab. Kuula rahulikult ja väldi süüdistamist. - Selgita välja olukorra tõsidus.
Kas tarvitamine on olnud ühekordne või korduv? Kas sellega kaasnevad koolist puudumine, konfliktid, riskikäitumine, varjamine või muutused noore igapäevases toimetulekus? - Hinda, kuidas see mõjutab noore elu.
Pane tähele, kas tarvitamine või digikasutus mõjutab tervist, und, kooliskäimist, suhteid, rahaasju, huvitegevusi või igapäevast toimetulekut. Pööra tähelepanu ka sellele, kas noor varjab oma käitumist või tal on raske seda vähendada. - Püüa mõista, mis selle taga on.
Räägi noorega sellest, miks ta tarvitab või digimaailma kasutab. Selle taga võivad olla näiteks sõpruskonna mõju, stress, ärevus, üksildus, soov kuuluda seltskonda või muud raskused. - Kui probleem kordub või süveneb, küsi abi.
Pöördu perearsti, vaimse tervise õe, kooli tugispetsialisti, noorte heaolu spetsialisti või lastekaitsespetsialisti poole. Koos saab hinnata olukorra tõsidust ja leida sobiva edasise abi.
Perearst ja sõltuvushäirete nõustamine (vaimse tervise õde)
Tõrva Tervisekeskus (visiiditasu ei ole)
Vaimse tervise õde (sõltuvushäirete nõustamine):
Tiina Tuhkanen, 525 7390 (visiiditasu ei ole)
Kooliõde (pakub sõltuvusnõustamist):
Hedi Kurg ([email protected], 523 6805)
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid
Noorte heaolu spetsialist:
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005) Leppige kokku piirid ja järgmised sammud.
Tehke noorega selged ja jõukohased kokkulepped ning jälgige, kas olukord muutub. Vajadusel kaasake sõltuvus- või vaimse tervise spetsialist.Koos spetsialistiga saab hinnata noore abivajadust ning vajadusel leida sobiva nõustamise või ravi. Oluline on mõista ka seda, mis on alkoholi tarvitamise taga, mitte keskenduda ainult tarvitamise lõpetamisele.
Eristame füüsilise aine tarvitamise digisõltuvusest:
Kui noor on teadvuseta, teda ei õnnestu äratada, tal on hingamisraskused, krambid või kahtlustad mürgistust või üledoosi, helista 112.
Ära oota, kuni tarvitamisest või liigsest kasutamisest kujuneb tõsine probleem – mida varem muutusi märgata ja sekkuda, seda parem.
- Vaata, kuidas digikasutus noore igapäevaelu mõjutab.
Pane tähele, kas telefoni, mängude või sotsiaalmeedia kasutamise tõttu jääb noorel väheseks uni, kannatab õppimine, vähenevad muud tegevused või suhted ning kas digiseadme kasutamise piiramine tekitab tugevaid konflikte. Oluline pole ainult ekraaniaeg, vaid see, mida digikasutus noore elus mõjutab. - Räägi noorega, mitte ainult ekraaniajast.
Uuri rahulikult, mida noor internetis teeb ja mida see talle pakub. Kas seal on tema sõbrad, meelelahutus, võimalus muredest eemalduda või midagi muud? Enne piirangute seadmist püüa mõista, miks digimaailm on noore jaoks nii oluline. - Leppige kokku selged piirid.
Tehke koos kokkulepped, millal ja kus seadmeid kasutatakse. Näiteks söögiaeg ja öö võiksid olla ekraanivabad ning telefon ei pea olema magades voodi kõrval. Ka täiskasvanute enda digiharjumused annavad lapsele eeskuju. - Aita leida tasakaalu. Ainult telefoni äravõtmisest ei pruugi piisata.
Toeta tegevusi, mis toovad päeva juurde liikumist, und, huvitegevust, sõpradega päriselt kohtumist ja perega koos olemist. Kui ise enam hakkama ei saa, küsi abi.
Kui digikasutus häirib pikemat aega noore und, õppimist, suhteid või igapäevast toimetulekut ning kokkulepped ei toimi, räägi kooli tugispetsialisti, noorte heaolu spetsialisti, perearsti või vaimse tervise spetsialistiga.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid
Kooliõde (pakub sõltuvusnõustamist):
Hedi Kurg ([email protected], 523 6805)
Perearst ja sõltuvushäirete nõustamine (vaimse tervise õde)
Tõrva Tervisekeskus (visiiditasu ei ole)
Vaimse tervise õde (sõltuvushäirete nõustamine):
Tiina Tuhkanen, 525 7390 (visiiditasu ei ole)
Noorte heaolu spetsialist:
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Suur ekraaniaeg üksi ei tähenda digisõltuvust. Oluline on märgata, kas digikasutus hakkab segama noore und, õppimist, suhteid ja igapäevaelu.
Ära keskendu ainult telefoni äravõtmisele. Püüa mõista, mida noor digimaailmast saab ja mis vajadust see tema jaoks täidab.
- Veendu, et laps on turvalises kohas.
Kui vägivald toimub praegu või laps/noor on vahetus ohus, helista 112. Ära jäta last olukorda, kus tema turvalisus võib olla ohus. - Kuula ja usu last.
Lase lapsel rääkida omas tempos. Kuula rahulikult, ära süüdista ega survesta teda üksikasju rääkima. Anna talle teada, et abi otsimine on õige ja ta ei pea olukorraga üksi jääma. - Teavita abivajavast lapsest.
Kui saad teada või sul tekib põhjendatud kahtlus, et laps kogeb kodus vägivalda, võta ühendust kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistiga või Lasteabiga 116 111. Abivajavast lapsest teatamiseks ei pea sul olema tõendeid ega täielikku kindlust, et vägivald on toimunud.
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005) - Mõelge koos, mis aitab lapsel end turvaliselt tunda.
Koostöös lastekaitse ja vajadusel teiste spetsialistidega lepitakse kokku, mida saab teha selleks, et laps oleks turvalises keskkonnas ja saaks vajalikku tuge. Sa ei pea üksi teadma, mida edasi teha – spetsialistid aitavad leida järgmised sammud.
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005) Ole lapse jaoks olemas.
Vägivalla mõju ei lõpe alati koos vägivalla lõppemisega. Laps võib vajada pikemaajalist tuge ja turvatunde taastamist. Hoia temaga kontakti ning järgi spetsialistidega tehtud kokkuleppeid.
Kui Sina ise koged kodus vägivalda või tunned, et Sul ei ole turvaline, helista 112. Abi võid kutsuda ka Sina ise.
Vägivald ei ole pere siseasi. Lapse turvalisus on alati esikohal.
- Märka ja võta kahtlust tõsiselt.
Väärkohtlemisele võivad viidata lapse enda jutt, seletamatud vigastused või muutused tema käitumises ja enesetundes. Üks märk ei pruugi tähendada väärkohtlemist, kuid tekkinud kahtlust ei tohiks eirata. - Kuula last rahulikult.
Kui laps räägib juhtunust, lase tal rääkida oma sõnadega ja omas tempos. Ära küsitle teda korduvalt ega esita suunavaid küsimusi. Anna lapsele teada, et tegid õigesti, et rääkisid. - Hinda lapse turvalisust.
Mõtle, kas laps on praegu turvalises kohas ja kas tal võib olla oht väärkohtlejaga uuesti kokku puutuda. Kui laps on vahetus ohus, helista 112. - Teata abivajavast lapsest.
Väärkohtlemise kahtluse korral võta ühendust kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti või Lasteabiga 116 111. Teatamiseks ei pea väärkohtlemine olema tõendatud – piisab põhjendatud kahtlusest.
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005) - Toeta last ja järgi spetsialistide juhiseid.
Ära hakka juhtunut ise uurima ega võimalikku väärkohtlejat küsitlema. Ole lapse jaoks olemas ning järgi lastekaitse, politsei või teiste juhtumiga tegelevate spetsialistidega kokkulepitud samme.
Kui laps on vahetus ohus või tema elu või tervis võib olla ohustatud, helista 112.
Sa ei pea olema kindel, et väärkohtlemine on toimunud. Kahtluse korral on oluline sellest teada anda.
Väärkohtlemine ei ole pere häbiasi. Abi otsimine on õige samm lapse turvalisuse tagamiseks.
- Mõtle milles vajad kõige rohkem tuge.
Kas keeruline on lapse käitumine, piiride seadmine, omavaheline suhtlemine, kooliga seotud mured või tunned lihtsalt, et jõudu ja oskusi jääb puudu? Probleemi sõnastamine aitab leida sobivamat abi. - Räägi kellegagi, keda usaldad. Ära jää murega üksi.
Räägi teise lapsevanema või lähedasega, kes oskab Sind rahulikult kuulata ja toetada. Pea meeles, et iga nõuanne ei pruugi Sinu pere olukorda sobida – suurema või pikema mure korral küsi nõu spetsialistilt. - Küsi nõu ja tuge.
Pöörduda võib Perepesa, kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti, perearsti, kooli tugispetsialisti või noorte heaolu spetsialisti poole. Koos saab hinnata, millist tuge sinu pere vajab.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid
Noorte heaolu spetsialist:
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Perearst:
Tõrva Tervisekeskus (visiiditasu ei ole)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005) - Leia perele sobiv abi.
Abi võib olla vanemlusnõustamisest, vanemlusprogrammist, pereteraapiast, psühholoogilisest nõustamisest või mõnest perele mõeldud teenusest. Kõik pered ei vaja ühesugust abi. - Tee muutusi sammhaaval.
Kõike ei pea korraga lahendama. Leppige kokku üks või kaks konkreetset asja, mida proovite kodus teisiti teha, ning vaadake koos spetsialistiga, kas sellest on abi.
Kui tunned, et võid lapsele haiget teha eemaldu hetkeks olukorrast ja taga lapse turvalisus. Kui lapse elu või tervis on ohus, helista 112.
Abi küsimine ei tähenda, et oled halb lapsevanem. Mõnikord vajab ka lapsevanem tuge, et osata oma last paremini toetada.
- Püüa mõista, mis konflikte põhjustab.
Mõtle, millal tülid kõige sagedamini tekivad ja kelle vahel. Kas põhjuseks on piirid ja kokkulepped, lapse käitumine, paarisuhteprobleemid, pinged koolis või tööl, rahamured või midagi muud? - Rääkige rahulikul hetkel.
Püüdke olulisi teemasid arutada siis, kui emotsioonid on vaibunud. Anna ka lapsele/noorele võimalus rääkida sellest, kuidas tema olukorda näeb ja mida ta vajab. Väldi süüdistamist ja halvustamist. - Leppige kokku mõned selged reeglid.
Pange koos paika lihtsad kokkulepped: kuidas omavahel räägime, mida teeme siis, kui tüli läheb liiga suureks, ning millised piirid kehtivad kõigile. Tähtis on, et kokkulepetest peetaks võimalikult järjepidevalt kinni. - Kui konfliktid korduvad, küsi abi.
Kui samad tülid korduvad ja pere ei suuda neid ise lahendada, tasub abi küsida. Pöörduda võib näiteks Perepesa, perenõustaja või pereterapeudi, kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti või noorte heaolu spetsialisti poole.
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005)
Noorte heaolu spetsialist:
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404) Leidke perele sobiv tugi.
Spetsialist saab aidata mõista konfliktide põhjuseid, parandada omavahelist suhtlemist ning leida lahendusi, mis arvestavad nii lapse kui ka vanemate vajadustega.
Kui tülidega kaasneb ähvardamine, hirmutamine või füüsiline vägivald, ei ole tegemist enam lihtsalt perekonfliktiga. Kui kellegi elu või tervis on vahetus ohus, helista 112.
Konflikte tuleb ette igas peres. Abi tasub otsida siis, kui tülid hakkavad mõjutama lapse turvatunnet ja pere igapäevast toimetulekut.
- Rääkige lapsega.
Selgitage lapsele eakohaselt, mis muutub ja mis jääb samaks. Laps ei vaja vanemate suhte üksikasju, vaid teadmist, kus ta hakkab elama, millal ta teist vanemat näeb ja kuidas tema igapäevaelu jätkub. - Hoidke laps vanemate konfliktist eemal.
Ärge kasutage last sõnumitoojana ega paluge tal valida pooli. Vältige teise vanema halvustamist lapse kuuldes. Lapsel peab olema lubatud armastada mõlemat vanemat. - Leppige kokku lapsega seotud korraldus.
Püüdke kokku leppida lapse elukoht, suhtlemine mõlema vanemaga, igapäevased kohustused ja oluliste otsuste tegemine. Mida selgemad on kokkulepped, seda rohkem turvatunnet see lapsele annab. - Märka, kuidas laps muutustega toime tuleb.
Lahkuminek võib väljenduda kurbuse, ärevuse, viha, uneprobleemide, käitumise muutumise või kooliraskustena. Rääkige lapsega ja andke talle aega uue olukorraga kohanemiseks. - Vajadusel küsige abi, jätkake koostööd.
Kui vanematel on raske kokkuleppele jõuda või lapsel on muutusega keeruline toime tulla, pöörduge abi saamiseks Perepesa, perelepitaja, pereterapeudi või lastekaitsespetsialisti või poole.
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005)
Kui suhtes esineb vägivalda või üks vanem kardab teist, ei käsitleks ma seda tavapärase lahkumineku või suhtlusprobleemina. Esmatähtis on lapse ja vanema turvalisus. Vahetu ohu korral helista 112.
Vanemate suhe võib lõppeda, kuid lapse jaoks jäävad mõlemad tema vanemateks. Kõige olulisem on hoida laps täiskasvanute konfliktist eemal ja säilitada talle võimalikult palju turvatunnet.
- Vaata üle pere rahaline olukord.
Pane kirja pere igakuised sissetulekud, vältimatud kulud, laenud ja muud kohustused. Vaata, millised arved vajavad esmajärjekorras tasumist ja kas on tekkinud võlgnevusi. - Kontrolli, millistele toetustele on perel õigus.
Uuri, kas perel on õigus riiklikele või kohaliku omavalitsuse toetustele. Abi ja nõu saab küsida kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööspetsialistilt.
Sotsiaaltööspetsialistid:
Kersti Jürise ([email protected], 766 8457, 526 7613)
Olga Meltsas ([email protected], 5302 1125) - Küsi abi enne, kui võlad suurenevad.
Kui arved või laenumaksed on jäänud tasumata või kohustustega on raske toime tulla, pöördu võlanõustaja poole. Mida varem abi küsida, seda rohkem on võimalusi olukorra lahendamiseks. - Kui lapse põhivajadused jäävad katmata, anna sellest teada.
Kui rahaliste raskuste tõttu ei ole võimalik tagada lapsele näiteks piisavat toitu, vajalikke riideid, ravimeid või muid esmavajadusi, võta ühendust kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsespetsialistiga.
Sotsiaaltööspetsialistid:
Kersti Jürise ([email protected], 766 8457, 526 7613)
Olga Meltsas ([email protected], 5302 1125)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005) - Kaasa vajadusel teised spetsialistid.
Rahalised raskused võivad mõjutada kogu pere heaolu ja suhteid. Vajadusel saab koos spetsialistiga leida perele täiendavat tuge ning koostada plaani olukorra parandamiseks.
Rahaliste raskustega tasub tegeleda võimalikult vara – abi küsimiseks ei pea ootama, kuni võlad on juba tekkinud.
Kasulikud veebilehed:
- minuraha.ee – pere-eelarve, rahatarkus ja nõu makseraskuste korral
- sotsiaalkindlustusamet.ee – info toimetulekutoetuse kohta
- kov.torva.ee – kohalikud toetused, sotsiaalabi ja võlanõustamine
- Selgita välja, milles probleem seisneb.
Kas raskuseks on üüri- või kommunaalvõlg, eluaseme kaotamise oht, liiga suured eluasemekulud, kehvad elamistingimused või puudub perel püsiv elukoht? - Võta ühendust kohaliku omavalitsusega.
Pöördu sotsiaaltööspetsialisti poole võimalikult vara. Koos saab hinnata pere olukorda, võimalikke toetusi ja teenuseid ning seda, millist abi on eluaseme säilitamiseks või uue elukoha leidmiseks võimalik saada.
Sotsiaaltööspetsialistid:
Kersti Jürise ([email protected], 766 8457, 526 7613)
Olga Meltsas ([email protected], 5302 1125) - Kui on tekkinud võlad, küsi võlanõustamist kohalikust omavalitsusest.
Üüri-, kommunaal- või laenuvõlgade korral tasub pöörduda võlanõustaja poole. Ära oota, kuni võlg suureneb või eluaseme kaotamine muutub vältimatuks. - 4. samm → Hinda lapse/noore olukorda
Kui eluasemeprobleem mõjutab lapse turvalisust või põhivajadusi – näiteks puudub küte, elekter, vesi või pere võib jääda elukohata –, anna olukorrast teada sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialistile.
Sotsiaaltööspetsialistid:
Kersti Jürise ([email protected], 766 8457, 526 7613)
Olga Meltsas ([email protected], 5302 1125)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005) - Koostage edasine tegevusplaan.
Koos spetsialistiga leppige kokku konkreetsed järgmised sammud: milliseid toetusi taotleda, kuidas tegeleda võlgadega ning millised on võimalused olemasoleva eluaseme säilitamiseks või sobiva elukoha leidmiseks.
Kui perel ei ole turvalist kohta, kus ööbida, võta esimesel võimalusel ühendust kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööspetsialistiga, et leida perele ajutine turvaline lahendus.
Eluasemeprobleemidega tasub abi küsida võimalikult vara – enne, kui pere elukoha kaotamine muutub vältimatuks.
- Pane tähele, mis tekitab muret.
Jälgi, millistes olukordades lapsel raskused tekivad. Need võivad olla seotud õppimise, kõne ja keele, suhtlemise, käitumise, tähelepanu, liikumise, meelte või igapäevase toimetulekuga. Pane tähele ka lapse tugevusi ja seda, mis teda aitab. - Räägi lasteaia või kooliga.
Jaga oma tähelepanekuid õpetaja, klassijuhataja või tugispetsialistiga ning küsi, mida nemad on märganud. Koos saab arutada, millist tuge saab lapsele juba lasteaias või koolis pakkuda.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid - Vajadusel pöördu perearsti poole.
Kui mure puudutab lapse arengut, tervist või käitumist, räägi sellest perearstiga. Perearst saab hinnata olukorda ning vajadusel suunata lapse täiendavatele uuringutele või eriarsti vastuvõtule.
Perearst:
Tõrva Tervisekeskus (visiiditasu ei ole) - Küsi vajadusel täiendavat hindamist ja nõustamist.
Kui laps vajab hariduses põhjalikumat hindamist või täiendavat tuge, saab pöörduda Rajaleidja poole. Seal hinnatakse lapse vajadusi ning antakse soovitusi sobiva toe korraldamiseks. - Leppige kokku, millist tuge laps vajab.
Hindamise eesmärk ei ole ainult diagnoosi saamine. Oluline on jõuda selleni, mis valmistab lapsele raskusi ja milline tugi aitab tal paremini toime tulla. Hoidke kooli/lasteaia ja spetsialistidega ühendust ning vaadake regulaarselt üle, kas kokkulepitud abi toimib.
Kahtluse korral ei pea ootama diagnoosi – lapse toetamist saab alustada kohe, lähtudes tema vajadustest.
- Selgita välja lapse ja pere vajadused.
Mõtle, millistes igapäevastes tegevustes vajab laps rohkem abi ning millist tuge vajab pere. Vajadused võivad olla seotud hooldamise, liikumise, õppimise, suhtlemise, tervise või pere igapäevase toimetulekuga. - Võta ühendust kohaliku omavalitsusega.
Pöördu lastekaitse- või sotsiaaltööspetsialisti poole. Koos saab hinnata lapse ja pere abivajadust ning selgitada, milliseid kohalikke sotsiaalteenuseid ja toetusi on võimalik saada.
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005)
Sotsiaaltööspetsialistid:
Kersti Jürise ([email protected], 766 8457, 526 7613)
Olga Meltsas ([email protected], 5302 1125) - Uuri riiklikke toetusi ja teenuseid.
Sotsiaalkindlustusametist saab infot puudega lapse toetuse ning teiste riiklike teenuste ja abivõimaluste kohta. Vajadusel küsi abi taotluste ja dokumentide vormistamisel. - Korralda koostöös KOV-iga vajalik tugi lasteaias või koolis.
Räägi lapse õpetaja ja tugispetsialistidega, millist tuge laps vajab õppimisel ja igapäevasel osalemisel. Vajadusel saab kaasata Rajaleidja.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid - Vaadake lapse vajadused regulaarselt üle.
Lapse vajadused võivad vanuse ja olukorra muutudes muutuda. Hoia ühendust lapse õpetaja ja tugispetsialistide, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialisti ning vajadusel ravi- või rehabilitatsioonimeeskonnaga. Vaadake koos regulaarselt üle, kas olemasolevad teenused ja toetused vastavad endiselt lapse ja pere vajadustele.
Puue ei määra üksi seda, millist abi laps vajab – tugi peab lähtuma konkreetse lapse ja pere tegelikest vajadustest.
Puue ei pane lapse haridusteele punkti. Puude tunnistamine ja abi küsimine ei võta lapselt võimalusi – see aitab leida talle sobiva toe, et ta saaks õppida, areneda ja jõuda edasi oma võimete kohaselt. Vaata lisa: https://harno.ee/kaasav-haridus
- Räägi noorega ja püüa mõista põhjust.
Uuri rahulikult, miks noor ei õpi ega tööta ja mida tema ise oma olukorrast arvab. Põhjuseks võivad olla näiteks pooleli jäänud õpingud, raskused töö leidmisel, tervise- või vaimse tervise mured, vähene enesekindlus või teadmatus, mida edasi teha. - Selgitage koos välja, mida noor praegu vajab.
Kas esimene eesmärk võiks olla õpingute jätkamine, töö leidmine, eriala valimine või vajab noor enne seda tuge mõne muu mure lahendamisel? Kõigepealt tasub leida üks jõukohane järgmine samm. - Võta ühendust noorte heaolu spetsialistiga link kontaktidele.
Noorte heaolu spetsialist saab koos noorega tema olukorra läbi arutada, aidata seada eesmärke ning leida sobivad võimalused õppimiseks, töötamiseks või vajaliku toe saamiseks.
Noorte heaolu spetsialist:
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404) - Kaasa vajadusel teised spetsialistid.
Sõltuvalt noore vajadusest saab kaasata Töötukassa, karjäärispetsialisti, õppeasutuse, kohaliku omavalitsuse või tervisevaldkonna spetsialiste. Oluline on, et noor ei peaks ise erinevate asutuste vahel õiget abi otsima.
Haridusspetsialist:
Merili Käämbre ([email protected], 5362 9602)
Noorte heaolu spetsialist:
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404) - Toeta noort järgmiste sammude tegemisel.
Aidake noorel teha konkreetne plaan – näiteks kohtumine spetsialistiga, kooli kandideerimine, CV koostamine või töövõimaluste otsimine. Hoia kontakti ja tunnusta ka väikeseid edusamme.
Kui noor ei soovi abi.
Ära katkesta kontakti. Anna talle aega, hoia suhtlus avatuna ja paku võimalust abi vastu võtta ka hiljem. Survestamine võib noort veel rohkem eemale viia.Oluline pole noort kiiresti „kooli või tööle saada“, vaid mõista, mis teda edasi liikumast takistab, ja leida koos temaga järgmine jõukohane samm.
- Räägi noorega rahulikult ja kuula ära tema selgitus.
Püüa koos välja selgitada, mis juhtus ja mis selleni viis. Rääkige ka teo tagajärgedest ning sellest, kuidas noor saab oma teo eest vastutuse võtta. Väldi ainult süüdistamist – eesmärk on saada aru, mis juhtus ja miks. - Vaata, kas tegemist on üksiku juhtumi või korduva murega.
Mõtle, kas sarnaseid olukordi või õigusrikkumisi on olnud ka varem. Pane tähele ka teisi muutusi noore elus – näiteks koolist puudumist, alkoholi või narkootikumide tarvitamist, vägivaldset käitumist, muutusi sõpruskonnas või raskusi kodus. Korduv õigusrikkumine võib olla märk sellest, et noor vajab rohkem tuge. Tee vajadusel koostööd politsei ja teiste spetsialistidega.
Politsei:
Valga piirkonnagrupp - Kui politsei või teised spetsialistid on juhtumiga seotud, tee nendega koostööd ja pea kinni kokkulepetest.
Vajadusel võta ühendust ka noorte heaolu spetsialisti või lastekaitsespetsialistiga, et hinnata, millist tuge noor vajab.
Noorte heaolu spetsialist:
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005) - Tegele õigusrikkumise põhjustega.
Ainult teo tagajärgedega tegelemisest ei pruugi piisata. Koos spetsialistidega tasub välja selgitada, kas käitumise taga on näiteks raskused koolis, peresuhted, sõltuvusainete tarvitamine, vaimse tervise mure või sõpruskonna mõju. - Leppige kokku, kuidas edasi.
Seadke koos noore ja spetsialistidega konkreetsed eesmärgid ja kokkulepped. Vajadusel kaasatakse täiendavaid teenuseid või programme, mis aitavad vähendada uute õigusrikkumiste riski.
Kui olukord on vägivaldne või kellegi elu või tervis on ohus, helista 112.
Õigusrikkumisele tuleb reageerida, kuid sama oluline on mõista, mis selleni viis. Varajane ja ühine sekkumine aitab vähendada korduvate õigusrikkumiste riski.
- Mõtle, mis sulle lapse puhul muret teeb.
Pane tähele, mis on lapse käitumises, enesetundes või igapäevases toimetulekus muutunud. Sa ei pea ise oskama probleemi täpselt nimetada ega teadma, millist abi laps vajab. - Räägi lapsega.
Vali rahulik hetk ja küsi, kuidas tal läheb ning kas miski valmistab talle muret. Kuula ja püüa mõista olukorda lapse vaatenurgast. Säilita igas olukorras rahu. - 3. samm → Küsi nõu.
Kui sa ei tea, kelle poole pöörduda, võta ühendust noorte heaolu spetsialisti, perearsti, kooli või lasteaia tugispetsialisti või kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistiga. Koos saab arutada, milline võiks olla järgmine samm.
Riidaja Kooli tugitöötajad
Tõrva Gümnaasiumi tugitöötajad
Tõrva Lasteaed Mõmmiku kontaktid
Noorte heaolu spetsialist:
Sandra Tõnisson ([email protected], 5198 9404)
Lastekaitsespetsialistid:
Ragne Margus ([email protected], 766 8458, 5309 0211)
Jaanika Duvin ([email protected], 5860 8005)
Perearst:
Tõrva Tervisekeskus (visiiditasu ei ole) - 4. samm → Leidke sobiv abi.
Vajadusel aitab esimene spetsialist kaasata teisi teenuseid või spetsialiste. Sa ei pea ise teadma, millise teenuse või spetsialisti juurde pöörduda. - 5. samm → Ära jää murega üksi.
Kui esimene lahendus ei sobi või mure püsib, küsi uuesti abi. Mõnikord tuleb sobiva toe leidmiseks proovida erinevaid võimalusi.
Kui lapse või kellegi teise elu või tervis on vahetus ohus, helista 112.
Kui tunned, et midagi on valesti, aga ei tea, kust alustada, küsi abi. Esimene samm ei pea olema õige spetsialisti leidmine – piisab sellest, et räägid oma murest.
Viimati uuendatud 02.11.2026
