Jäätmete sorteerimine

Korraldatud jäätmeveo raames paigaldatakse täiendavalt Tõrva valda klaasikonteinerid  (3 m3 ja 5 m3) ja paberi- ja kartongijäätmete konteinerid  (2,5 m³ ja 1,1m³ ).

Esialgu on nende avalike konteinerite tühjendussageduseks 1 x 4 nädala tagant. Kui konteinerid täituvad kiiremini, siis palume kindlasti sellest märku anda ([email protected], 766 5318).

Oluline nende avalike konteinerite puhul on, et konteineritesse viiakse ainult neid jäätmeid, mis sinna sobivad. Paberi - ja kartongijäätmete puhul tuleks pappkastid- ja karbid kokku pressida, et rohkem kogutud jäätmeid sinna mahuks.

Korraldatud jäätmeveo raames Tõrva valda paigaldatud klaasikonteinerid:

• Ala küla, Keldri
• Helme alevik, Kooli tn 19
• Hummuli alevik, Tamme tee 6 haljasala kõrval
• Karjatnurme külaplats
• Leebiku küla, Veski tee 3 vastas
• Linna küla, Kesk tn 8
• Pikasilla puhkeala parkla
• Riidaja kauplus
• Taagepera, bussipeatuse läheduses
• Tõrva linn, Kooli tn 20 Koopamäe puhkeala

Korraldatud jäätmeveo raames Tõrva valda paigaldatud paberi - ja kartongijäätmete konteinerid:

• Ala küla, Keldri                                       
• Helme alevik, Kooli tn 19                         
• Hummuli alevik, Tamme tee 6 haljasala kõrval        
• Karjatnurme külaplats                                 
• Leebiku küla, Veski tee 3 vastas                     
• Linna küla, Kesk tn 8                                          
• Pikasilla puhkeala parkla                               
• Taagepera, bussipeatuse läheduses                 
• Jõgeveste küla, Rulli-Jõgeveste tee bussipeatus          
• Tõrva linn, Aasa tn 8 vastas                                  
• Tõrva linn, Kooli 20 vastas Koopamäe puhkeala          
• Tõrva linn, Metsa tn 2 vastas

Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) paigaldatud avalikud klaasikonteinerid:

• Hummuli - Hummuli kortermajade juures, Sooääre 1
• Hummuli - Tamme tee L1
• Tõrva jäätmejaam - Möldre küla, Jaama
• Tõrva linn – Metsa tn 2 vastas
• Tõrva linn – Aasa tn 8 vastas
• Tõrva linn – Kungla haljasala ääres
• Tõrva linn – Ehitaja 1, 3 vahel
• Tõrva linn – Ehitaja 9
• Tõrva linn – Valga mnt 66
• Tõrva linn - Valga mnt 61
• Pikasilla – Pikasilla puhkeala autoparkla

Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) paigaldatud avalikud segapakendikonteinerid:

• Tõrva jäätmejaam - Möldre küla, Jaama
• Helme, Kooli 19
• Linna küla, Linna küla elamud
• Patküla – mõisa tallihoovi vastas
• Alamõisa küla - Pillikese talu
• Riidaja - Riidaja kauplus
• Rulli küla – Rulli bussipeatuse juures
• Leebiku
• Pikasilla – Pikasilla puhkeala autoparkla
• Hummuli – Hummuli endine vallamaja, Soe tee 4
• Hummuli - Tamme tee L1

Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) paigaldatud avalikud paber ja papp konteinerid:

• Linna küla – Linna küla elamud
• Riidaja – Riidaja kauplus
• Hummuli - Tamme tee L1
• Tõrva linn – Kungla haljasala ääres

Pane tähele: 

• pakendid peavad olema puhtad, toidujäätmetest veega puhtaks loputatud
• pakendid visata konteinerisse lahtiselt või läbipaistvas kilekotis või paberkotis, keelatud on mustad prügikotid
• võimalusel pakendid kokku pressida
• alumiiniumfoolium tuleb visata olmejäätmete konteinerisse
• palume akna- ja autoklaasid viia Tõrva valla jäätmejaama, mitte klaaspakendikonteineri kõrvale
• klaaspakendil olevad sildid võivad külge jääda
• pappkastid rebida tükkideks

Eesti kodudes tekib igal aastal 300 kilogrammi jäätmeid inimese kohta. Sellest ligi kolmandiku moodustavad köögis ja toiduvalmistamisel tekkivad biojäätmed. Biojäätmeteks on näiteks riknenud puu- ja köögiviljad ja nende koored, munakoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, majapidamispaber ja salvrätid, aga ka lõikelilled ja ilma potita toataimed koos mullaga.

Toidujäätmeid võib koguda biojäätmete konteinerisse ja ära anda jäätmevedajale, kuid neid saab ka ise aiataimede väetise tarbeks kompostida. Kompostimine ei ole kindlasti üle jõu käiv tegevus, küll aga vajab see veidi kannatlikkust, tahet ja teadmisi.

Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne). Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.

Kas teadsid, et kompostides võid vähendada enda perekonna poolt tekitatavat prügi isegi lausa poole võrra?

Loe lähemalt kompostimisest lehel kompostiljon.ee.

Tõrva valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt on kompostimise tingimusteks:

Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal nõuetekohaselt kompostida tiheasustuses üksik- ja ridaelamu kinnistutel, tiheasustusega külades ja hajaasustuses kõigi elamutüüpidega kinnistutel. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga, hajaasustuses ka aunkompostida. Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut ega tekitaks muid häiringuid. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. Kompostrid ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt nelja meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ning vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust. Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab kinnistu omanik omal kulul likvideerima.

Kui biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida peab kinnistul olema toidu- ja köögijäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav konteiner ning sellega kogutavad jäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale. Kui biolagunevad aia- ja haljastujäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida, tuleb need üle anda korraldatud jäätmeveo raames korraldatavate veoringide käigus või üle anda jäätmejaama.

Peamised kompostimisvõimalused:

1. Tavaline komposter
   Kompostri võib poest osta või ise ehitada. Pealt ja külgedelt peab komposter olema kinnine. Soovitav on komposter vooderda metallvõrguga, et hoida närilised eemal.
2. Aunkompostimine
   Kompostimine lahtiselt aunas. Ei vaja kasti. 
3. Kiirkomposter
4. Kottkompostimine
5. Verikomposter

Kompostimist soodustavad sammud:

• Materjalide õige tasakaal - kompostisegus peab olema enam-vähem pooleks rohelist materjali (kartulikoored, värskelt niidetud muru ja toidujäätmeid) ning kiulist materjali (näiteks kuivanud lehed, oksaraod, majapidamispaber, saepuru).
• Kompost tuleb laduda kihiti (näiteks muruniide, köögijäätmed, muld, turvas, oksad, lehed) ja lisada peenemaid oksi või puistematerjali. Kui kompostis on vaheldumisi toidujäätmed aiajäätmetega, siis tõuseb kompostis temperatuur ja kompostimise protsess toimib.
• Õhulisuse tagamine - liiga tihe või liiga märg kompost hakkab mädanema, sel juhul on vaja lisada kompostile oksaraage, mulda, turvast, mättamulda, heina, hekseldatud põhku või ka ökopelleteid. Samuti tuleb komposti segada või hargiga komposti õhutada/kohendada.
• Niiskuse tasakaal - liigne kuivus ei lase kompostil kuumeneda ja kompostimise protsessid ei saa käivituda. Sel juhul võib komposti kasta. Liigne niiskus hävitab aga vajalikud mikroorganismid ning kompost hakkab mädanema ja haisema. Sel juhul segada komposti hulka kiulist materjali õhutamiseks.
• Toitained süsinik ja lämmastik - oksad, oksahake, muru, hein, kuivanud puulehed sisaldavad vähe lämmastikku. Komposti käima minemiseks on lämmastikku juurde vaja. Rohkelt on lämmastikku näiteks köögijäätmetes, aiajäätmetes, värskelt niidetud murus, nõgestes, aga ka sõnnikus.

Vaata lisa: https://kliimaministeerium.ee/biojaatmed

Valminud on  riiklik olmejäätmete liigiti kogumise juhend. Jäätmeid tuleb liigiti koguda, et nendes sisalduv materjal ei lõpetaks prügimäel, vaid seda saaks kasutada uute toodete valmistamiseks. Selleks, et prügi sorteerimine oleks kõigi jaoks lihtsam ja selgem, on valminud riiklik liigiti kogumise juhend. Sellest peavad edaspidi lähtuma ka jäätmevedajad ja taaskasutusorganisatsioonid. Olmejäätmete liigiti kogumise juhend.

Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 500 000 tonni ehk 350 kilogrammi inimese kohta.Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes.

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest. Näiteks paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali ringlussevõtt aitab neid ressursse kokku hoida. Olmejäätmeid tuleb liigiti koguda juba nende tekkekohas. Sellega tagame jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema ringlussevõtu võimaluse.

Eesti kodudes tekib igal aastal 300 kilogrammi jäätmeid inimese kohta. Sellest ligi kolmandiku moodustavad köögis ja toiduvalmistamisel tekkivad biojäätmed. Biojäätmeteks on näiteks riknenud puu- ja köögiviljad ja nende koored, liha- ja kalajäätmed ning luud, munakoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, majapidamispaber ja salvrätid, aga ka lõikelilled ja ilma potita toataimed koos mullaga. Selliseid jäätmeid ei tohiks panna majapidamises tekkiva muu prügi hulka. Biojäätmete eraldi kogumine on kohustuslik ja äärmiselt vajalik. See on ka lihtsaim viis igaühel anda oma panus keskkonnahoidu.

Linnades ja alevikes on biojäätmeid mõistlik koguda konteinerisse, mida tühjendab graafiku alusel jäätmevedaja. Konteinerisse tuleks biojäätmed panna lahtiselt, paberkotis või spetsiaalse biolaguneva kotiga, mida müüvad näiteks suuremad toidupoed. Tavalisse plastist juurviljakotti ei tohi biojäätmeid panna.

Kinnise kompostri võib ka ise ehitada, ent see peab vastama kohaliku omavalitsuse seatud tingimustele. Need leiab omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Samuti tasub nõu küsida valla- või linnavalitsuse keskkonnaspetsialistilt.

Vaata jäätmekogumispunke SIIT. 

Tarbi targalt! videod. 

Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes. Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket. Esimeseks ja kõige lihtsamaks sammuks jäätmetekke vähendamisel on hoolikas tarbimise läbimõtlemine. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

Kuidas vähendada jäätmeteket igapäevaelus? Mõned lihtsad nipid:

1. Vähenda ja väldi jäätmete teket:

• Kasuta postkastil „Ainult tellitud post" kleebist.
• Joo kraanivett.
• Joo lahtist puruteed pakitee asemel – ka odavam! Purutee pakub tugevamat maitseprofiili kui pakitee, kuna teelehed kipuvad olema värskemad ja vähem jahvatatud
• Osta kohv termostopsi.
• Kasuta ostunimekirja, et vältida ebavajalikke oste.
• Kontrolli „parim enne" kuupäevi, et vältida toidujäätmete tekkimist.
• Eelista pakendamata puu- ja köögivilju ning teisi tooteid.
• Kiiresti mitte rikneva toidu puhul eelista suuremat pakendit.
• Keeldu kilekotist.
• Serveeri mõistlikud portsjonid, sest prügikasti pole tarvis toita.
• Kasuta toidu tegemisel ära ülejäägid.
• Kui märkad, et puu- ja köögiviljad seisavad kapil niisama, siis ära lase neil halvaks minna, vaid pane sügavkülmikusse. Enamikke puu- ja köögivilju saab külmutada ning seejärel kasutada neid smuutides, suppides ja hautistes.
• Prindi vähem, kasuta kahepoolset printimist.

Jäätmetekke vähendamine aitab hoida kokku loodusressursse ja vähendada saaste hulka.

2. Korduskasuta

Toodete korduskasutamine on jäätmetekke vähendamise järel teine parim valik! Korduskasutamine tähendab toodete või nende osade taastamist ja korduskasutamist ehk nii korduskasutuseks ettevalmistamist kui toodete korduvalt kasutamist esialgsel otstarbel. Esemete korduskasutamine vähendab materjali ja energia kasutamist, õhku paisatava saaste kogust ning looduskeskkonna halvenemist.

Kuidas sobitada korduskasutamine igapäevaellu? Mõned keskkonnasõbralikud nipid:

• Anneta vanad riided ja mänguasjad.
• Võta poodi oma kott kaasa.
• Osta kasutatud tooteid (riided, raamatud, mänguasjad, mööbel, elektroonika).
• Vaheta asju sõprade ja tuttavatega.
• Korduskasuta kontoritarbeid või anneta need koolidele, sotsiaalsetele ettevõtetele või taaskasutuskeskustele.
• Kasuta vanu esemeid ja materjale loominguliselt, et anda neile uus elu.
• Paranda esemeid ja kodumasinaid.
• Eelista laetavaid patareisid ning täidetavaid tooteid.