Varjumine tähendab lühiajalist kaitse otsimist vahetu ohu eest – näiteks sõjalise rünnaku, plahvatuse või muu ohtliku olukorra korral. Selleks kasutatakse varjendeid või varjumiseks kohandatud ruume, mis aitavad kaitsta inimesi lööklaine, lenduva prahi ja teiste ohtude eest. Määrus asub siin: Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord-Riigi Teataja.
Mida uus seadus tähendab?
Alates 1. juulist 2026 kehtivad järgmised peamised nõuded:
uutesse suurematesse hoonetesse tuleb rajada varjendid;
kõikidele uutele ja olemasolevatele hoonetele, mille suletud netopind on üle 1200 m² (tööstushoonetel alates 1500 m²), tuleb koostada varjumisplaan;
olemasolevates suuremates hoonetes tuleb võimaluse korral rajada varjumiskoht hiljemalt 1. juuliks 2028, kui hoones varjend puudub.
Mis on varjumisplaan?
Varjumisplaan on hoonepõhine juhend, mis kirjeldab, kuidas hoones kriisiolukorras varjuda. Selle eesmärk on anda hoone kasutajatele selged vastused kolmele küsimusele:
kas hoones on võimalik varjuda;
kus asub varjumiskoht või varjend;
kuidas tuleb ohuolukorras tegutseda.
Varjumisplaani koostamine algab hoone ja selle ümbruse hindamisest. Selle käigus selgitatakse välja, millised ruumid sobivad varjumiseks ning kas olemasolevatest ruumidest on võimalik kohandada turvaline varjumiskoht. Varjumiskoha võib valmis ehitada juba varjumisplaani koostamise käigus või hiljemalt ühe aasta jooksul pärast varjumisplaani koostamise tähtaega.
Varjumisplaan peab olema koostatud ka juhul, kui hoones ei ole võimalik varjumiskohta rajada. Ka see teave on kriisiolukorras oluline, sest aitab inimestel teada, kuidas ja kuhu ohutult liikuda.
Varjumisplaani koostamise eest vastutab hoone omanik. Korteriühistutes korraldab selle koostamist üldjuhul korteriühistu juhatus või otsustatakse see üldkoosolekul. Varjumisplaan peab olema valmis hiljemalt 1. juuliks 2027.
Kortermaja varjumisplaani näidis: (Microsoft Word - K\334 Tamme 10 varjumisplaan_n\344idis)
Mida see tähendab Tõrva valla elanikele?
Enamiku eramajade omanikele uued kohustused ei laiene. Siiski tasub igal perel juba praegu läbi mõelda, milline ruum kodus sobib ohu korral kõige paremini varjumiseks. Üldjuhul on selleks akendeta kelder või hoone sisemine ruum, kus inimese ja väliskeskkonna vahel on vähemalt kaks tugevat seina.
Korteriühistutel, ettevõtetel ning suuremate avalike hoonete omanikel tuleb hinnata, kas nende hoonele laienevad uued nõuded ning alustada varjumisplaani koostamise ettevalmistustega aegsasti. Varajane planeerimine võimaldab vajadusel kavandada ka varjumiskoha kohandamise.
Kust leida lisainfot?
Päästeamet on avaldanud juhendmaterjalid varjumise, varjumisplaanide ja varjumiskohtade rajamise kohta. Sealt leiab ka näidisvarjumisplaanid, hoone hindamise juhendid ning praktilised soovitused hoonete omanikele ja korteriühistutele.
