Kindralmajor Jaan Soots sündis 1880. aastal Helme vallas Linna küla lähedal Küti talus. Hariduse omandas ta Vilno (tänane Vilnius) sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi auastmes. 1913. aasta kevadel lõpetas ta Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ning jätkas teenistust Saraatovis rooduülemana. Seal tutvus ta ka Soome nimeka väejuhi Carl Gustaf Emil Mannerheimiga, kes kutsus ta hiljem oma ratsadiviisi staabiülemaks.
-
aastal naasis Jaan Soots Eestisse. Sama aasta detsembris määrati ta I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ning kuni Johan Laidoneri saabumiseni täitis ta ajutiselt ka diviisiülema kohuseid. 1919. aastal sai temast Eesti sõjaväe ülemjuhataja staabiülem. Olulise panuse andis ta ka Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheliste rahuläbirääkimiste delegatsiooni liikmena.
-
aastal lahkus Soots tegevteenistusest, kuid jätkas aktiivselt riigielus. Ta oli Eesti sõjaminister aastatel 1921–1923 ja 1924–1927. Hiljem tegutses ta mitmetes vastutusrikastes ametites – Põllutöökoja esimehena, Ühistegevuskoja nõukogu esimehena, Rahvuskogu Teise Koja ja Riiginõukogu liikmena ning Tallinna linnapea ja ülemlinnapeana.
-
aastal arreteerisid võõrvõimude käsilased Jaan Sootsi ning ta saadeti Venemaale, kus ta suri 6. veebruaril 1942. Kindralmajor Jaan Soots jääb Eesti ajalukku pühendunud sõjaväelase ja riigimehena, kelle panus Eesti riikluse kujunemisel oli märkimisväärne.
