Sel aastal on akudest alguse saanud 22 tulekahju, millest üheksal juhul tekkis põleng aku laadimise käigus. Sama paljudel juhtudel ei ole põlengu põhjust võimalik kindlaks teha, sest seadmed on intensiivses põlengus hävinud. Liitiumioonakude tulekahjusid tõid kaasa ka ebasobivad hoiustamistingimused, ise kokku pandud või ümber ehitatud akulahendused ning akude mehaanilised vigastused.
Kõige rohkem akudest alguse saanud hoonetulekahju- või ohusündmusi on seotud akutoitel töötavate liikumisvahenditega nagu elektritõukerattad, elektrijalgrattad, tasakaaluliikurid ja elektrisurfilauad. Teisel kohal on erinevate tööriistade (nt akutrellid, saed) akud. Kuigi taolisi põlenguid tuleb Eestis veel ette pigem harva, võivad tagajärjed olla siiski väga tõsised.
"Liitiumioonakude süttimisel võivad tekkida plahvatuslikud, mürgised ja raskesti kustutatavad tulekahjud. Rahvusvaheline statistika näitab, et akudest alguse saanud tulekahjud on aina sagedamad," märkis päästeameti ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet.
Vaatamata sellele, et liitiumioonakud on igapäevases kasutuses töökindlad ja mugavad, sisaldavad need suures koguses energiat, mistõttu võivad nad endast ka ohtu kujutada. Aku kahjustumise, vale kasutamise või muu rikke korral võib aku kiiresti kuumeneda, eraldada ohtlikke gaase ning põhjustada tulekahju või plahvatuse.
„Liitiumioonaku põlengu teeb ohtlikuks asjaolu, et aku sees toimuvad reaktsioonid võivad jätkuda ka pärast leekide summutamist ning aku võib uuesti süttida. Lisaks eralduvad põlengu käigus mürgised gaasid ja suits, mis ohustavad inimeste tervist. Seetõttu on oluline kasutada CE märgistusega ja usaldusväärsete tootjate seadmeid, jälgida toote kasutamis- ja laadimisjuhiseid, vältida akude omavolilist ümberehitamist ning kontrollida regulaarselt, ega akuseadmel ei esine kahjustusi," sõnas Taavet.
Odavad ja ebaselge taustaga seadmed ning laadijad on samuti suur riskitegur, sest neil võivad puududa korralikud sisemised kaitsemehhanismid, nad võivad olla valmistatud ebakvaliteetsetest materjalidest ning lõpuks süttida. Samuti on tähtis jälgida, et juhtmete isolatsioon oleks terve – pragunenud või vigastatud kaabel tuleks välja vahetada. Juhtmeid ei tohi ka tugevalt painutada ega pigistada, sest see võib rikkuda juhtmestikku ja suurendada riski.
“Kui akul on nähtavaid füüsilisi kahjustusi või on ta näiteks paisunud, muutub laadides tavapäratult kuumaks või eritab imelikku lõhna, tuleks selle kasutamine lõpetada ja viia see näiteks tulekindlat kotti kasutades jäätmejaama,” lisas Taavet.
Kui aku on väga kuum (ka ilma laadimiseta), eraldab suitsu, susiseb, siis on tegemist olukorraga, kus aku võib iga hetk süttida. Sellises olukorras ja juhul, kui see on võimalik, tuleb aku(seade) viia mittepõlevas anumas õue, eemale kõigest, mis võib süttida ja võimalusel uputada seade vette ning jätta see sinna pikemaks ajaks ligunema.
Kuidas ohtu ära hoida?
- Lae akut valvsa pilgu all - kui oled kodus ja ärkvel.
- Ära hoia ega lae seadet liiga soojas ega umbses kohas - nt voodis või soojusallika läheduses.
- Hoia akusid ja akuseadmeid toatemperatuuril, kuivas ja hästi ventileeritud ruumis, mittesüttival pinnal, eemal soojusallikatest ja kergestisüttivatest materjalidest ning taga, et toas oleks olemas ka suitsuandur.
- Lae ja hoiusta akut ja akuseadet kohas, kus see ei takista tulekahju korral toast õue pääsemist.
- Kasuta ainult tootja poolt soovitatud laadijaid.
- Kui aku on saanud tugeva põrutuse, on paisunud või kuumeneb laadimisel ebatavaliselt, lõpeta kohe selle kasutamine ning vii parandusse või jäätmejaama.
- Liitiumakude põleng on tavaliselt intensiivne, kiire ja võib olla väga ohtlik. Kui aku on põlema süttinud, liigu ruumist välja ja sulge enda järel uksed, et piirata tule ning suitsu levikut. Seejärel helista 112 ja kutsu abi.
- Rohkem infot: https://www.paasteamet.ee/et/aku
Allikas: Päästeameti pressiteade 31.08.2026
