Kontrollide käigus vaadeldi kokku 63 segaolmejäätmete mahutit.
- 29 juhul (46.0%) ei tuvastatud segaolme hulgas valesid jäätmeid.
- 34 juhul (54.0%) märgati segaolmes jäätmeid, mis peaksid olema kogutud eraldi.
Sageli tuvastati ühes kontrollis mitu vale jäätmeliiki. Kõige sagedamini esinesid segaolmejäätmete hulgas:
- paberjäätmeid;
- klaaspakendit;
- biojäätmeid;
- ohtlikud jäätmeid;
- metallpakendit;
- ehitusjäätmeid;
- elektroonikat;
- pandipakendit.
Tõrva vald kasutab kontrollide tulemusi edasiste teavituste ja juhiste täpsustamiseks, et liigiti kogumine oleks elanikele võimalikult arusaadav.
Kuidas saad sina kaasa aidata olukorra parandamisele?
- Paberpakendid anna üle tekkekohal või vii avalikku paberimahutisse.
- Klaaspakend vii avalikku klaasimahutisse.
- Metallpakend kogu eraldi ja anna üle segapakendiga tekkekohal või vii avalikku segapakendimahutisse.
- Pandipakend vii tagastuspunkti.
- Biojäätmed kogu eraldi ning vii biojäätmete konteinerisse jäätmevedajale üleandmiseks või kasuta kohtkompostimist (vastavalt kehtivatele tingimustele).
- Ohtlikud jäätmed, elektroonika ning ehitusjäätmed vii jäätmejaama.
Miks see oluline on?
Tõrva vallas kogutud segaolmejäätmed suunatakse jäätmevedaja poolt ca 85% ulatuses energeetilisse taaskasutusse Iru põletustehasesse ning 15% ulatuses ladestatakse prügilatesse. Nii energeetiline taaskasutus kui ladestamine on jäätmehierarhia madalaimad astmed. Ringlusse võetavate jäätmete sattumine segaolmesse vähendab võimalust nendest materjalidest toota uut toodet. Samuti kasvatab see segaolmejäätmete hulka, mistõttu suurenevad jäätmevaldaja jaoks kulud. Õige sorteerimine aitab vähendada kulusid jäätmemajandusele ning suunata taaskasutatavat materjali suuremal hulgas ringlusesse.
