Kunstistuudio õpetaja ja eestvedaja Carmen Põldsalu meenutas sünnipäevale pühendatud sõnavõtus stuudio algusaegu: “2006. aasta suvel arutasime Anu Vihuriga, et Tõrvas on sporti, laulmist, muusikat, aga kunsti üldse pole. Arvatavasti kutsus Kunstistuudio kokku Merike Soomets ning siis saime kokku De Tollys. Mina, Gerta ja Margi, kes toona andis Gümnaasiumis kunstitunde. Sai siis tehtud kiri linnavalitsusele ja sealt tuli “jah”-sõna. Mäletan, et me Margiga istusime linnavalitsuse ees pingi peal ja hullult kiire oli – pidime visiooni välja mõtlema. Kui ma kümme aastat hiljem seda visiooni lugesin, siis sealt olid kõik asjad tehtud. Sealt edasi olime aastakese noortekas ja siis pakuti meile võimalust siia (Tõrva Muusikakooli - toim.) majja tulla, mis sellel ajal oli kultuurimaja,” meenutas Carmen.
“Kui noortekas lõpetasime, siis otsustasime teha esimese suvelaagri. See oli õhinapõhine, kestis 5 päeva ja lõpuks oli meil kõigil toss väljas. Tegime ühe hea näituse “Pea on peaasi”, millega sai kunstistuudiot suurema elankkonna silmis alustatud. Sealt edasi ongi olnud meil traditsioon iga aasta teha suvelaager või suvepraktika, olgu see siis Tõrva linnas või kaugemal: oleme käinud Otepääl, Lavassaares, Pärnus, teinud koostöös Puka Kunstikooliga suvelaagreid. Sinna laagritesse on alati kutsud kedagi välisõpetajat, sest oma õpetajatega on lapsed terve aasta pidanud koos olema, aga võõrastega on jälle uus ja huvitav. Nii on olnud meil Pärnu Kunstikoolist, Nuia Kunstikoolist, Otepäält õpetajad. Need on endale ka kosutavad töötoad olnud,” kirjeldas Carmen.
Töötube on olnud erinevaid. “Viimane kord viltisime Mulgi meeste kübaraid, siis on meil käinud Marika Kull, kes õpetas meile pärgi tegema. Andres Rattasepp õpetas meile vasest ja traadist sõrmuseid tegema. Läbi aegade on erinevaid asju olnud. Me ise oleme nii hunt kriimsilmad, et teeme savi, joonistame, maalime, koome kangast, siidimaalime, teeme vitraaži, koome ja heegeldame (see on elementaarne), siis tuleb vahepeal isu, et nüüd teeme mosaiiki ja lisandub kindlasti veel mõni asi, mis on uus ja põnev. Meil on siin hästi palju erinevaid tehnikaid, et kui tullakse, siis saab valida paljude valikute hulgast,” loetles Carmen.
Veel on Kunstistuudio traditsiooniks jõulupeod, mida on üldjuhul peetud oma ruumides, kuid viimastel aastatel on leitud, et lapsed tuleb kaasa võtta ning majast rohkem välja minna. “Eelmisel aastal käisime Viljandis, Kondase keskuses, meil olid seal töötoad. Samamoodi käisime Pärimusmuusika aidas. Kui me 15-aastaseks saime, siis kingiti meile sünnipäeva puhul jupp raha, mille me lõime laiaks sõites Tallinnasse ja käies KUMU-s. Toimusid erinevad töötoad ja hästi põnev oli, aga kuna Tallinn on nii kaugel, siis seal kogu aeg käia ei saa, kuigi tahaks,” nentis Carmen.
Ühistegevusi on Kunstistuudiol omajagu, kuid ära ei saa unustada ka iganädalast ringitundi, kus kõik kolm õpetajat teevad kord või kaks nädalas oma igapäevast ringitööd. Laste vanus on küll aegade jooksul läinud nooremaks, kuid siiski on Kunstistuudio ridades veel täiskasvanud ning eakaid käijaid.
Väga suureks toeks on Carmeni sõnul viimastel aastatel olnud huvihariduse toetus. “Kui me siia majja tulime, siis võtsime kaasa Patküla kooli vanad toolid ja lauad, ja nendega oleme siin 15 aastat vähemalt tööd teinud. Viimase viie aasta jooksul oleme toetustega tasapisi meie toolid ja töölauad välja vahetunud, nii et oleme saanud natuke euroopalikuma kooliruumi. Aga vanad asjad on ka armsad,” lausus Carmen.
“Kui 15 aastat sai, siis ma ütlesin, et me Gertaga moodustame nagu kuldse trio – me kaks oleme algusest peale olnud, aga see kolmas liige on kogu aeg muutunud. Alguses oli meil Margi Vähi, siis oli Anu Vihur ja Iriina Rei kahekesi, siis oli Siiri Nõmmsalu ja nüüd on päris mitmeid aastaid juba Eve Toompalu,” kirjeldas Carmen. Kunstistuudio ridades õpetavad Carmen Põldsalu, Gerta Vister ning Eve Toompalu.
Viimaste aegade suuremad suveprojektid on Kunstistuudiol näiteks olnud valgusraja tegemine Helme ordulinnusesse ning liivakujude ehitamine Vanamõisa järve äärde. “Need kõik on asjad, mida me polnud varem teinud, aga hullult lahe oli proovida ja katsetada ja need asjad valmis teha. Need minionid vähe kandilised tulid sinna liiva juurde, aga nad tulid äratuntavad vähemalt. Ja valgusrada oli ka väga hea, nii et meile öeldi, et meil on päris häid mõtteid,” sõnas Carmen.
Töötoad on tekkinud ka koostöös noortekeskusega. “Eelmisel suvel käisid Ukraina lapsed siin, kellele me Evega käisime töötuba tegemas. Ja Fantaasialoomad, mis praegu on jätkuvalt Kultuuriturul üleval, oli ka tõsine töö. Suured vineerist tööd, mida lapsed mängima hakkasid ja mis helkisid-sädelesid tulede valgel. Võttis palju aega energiat, aga lõpptulemus oli päris tore, mida nägi terve linnarahvas ja kõik külalised kaugemalt. Selline tasapisi toimetamine,” nentis Carmen.
Kunstistuudio on õpetajate sõnul koht, kuhu ei tulda möllama ja väga kisama-kärama ega lärmama. Sellegipoolest on Carmeni sõnul avastatud, et teinekord on kunsti tegemin laste jaoks ventiili koht. “Nad räägivad omavahel koolist, muredest, rõõmudest… see on nagu boonus lisaks sellele, et ta õpib midagi oma kätega tegema. Ma arvan, et täiskasvanutel on sama asi, et õpitakse midagi käeliselt, aga see on lisaks veel mahalaadimise koht ja mõnusa jutuvestmise koht. Sellist kohta on ka vaja nii lastele kui suurtele. Savipool on veel eriti meditatiivne tegevus, et sa aina silud ja silud seda savi, et ta lõpuks väga ilus saaks. Savi on väga hea, paned selle ahju sisse ja selleks hetkeks, kui ahju lahti tõmbad, siis kunagi ei tea mis seal sees toimunud on. Üllatusmoment on alati juures. Tulge meile savisse!” kutsus ta.
Kunstistuudio õpetajad on väga tänulikud, et neil on kunstihuvilisi õpilasi, kes iga nädal stuudios käivad. Lisaks õpilastele tänati Merike Soometsa, Tõrva Vallavalitsust, Tõrva Muusikakooli, eesotsas Helin Karjaga ja majahaldjat Küllit.
Tõrva Vallavalitsust esindasid Kunstistuudio 20. sünnipäeval vallavanem Kalle Vister ning abivallavanem Kristi Napast.
Vallavanem Kalle Vister õnnitles ning tänas Kunstistuudiot 20 aastat kestnud töö eest. “Austatud kultuurisõbrad, väikesed-suured, suur kultuuripere. Juhendajad, õppejõud ja kõik need nimed juurde, mida kannate igapäevastes tegevustes. Siiras heameel on täna õhtul olla siin teie ees, et õnnitleda ja tänada selle töö eest, mida te olete 20 aasta jooksul teinud. 20 aastat on ilus ja imeline aeg ning üks oluline osa Tõrva valla kultuurielust, seda enam kui väikesed ja suured sellest osa saavad ja seda edasi kannavad. Kunst tegelikult on midagi enamat. Ma arvan, et nende väikeste ja suurte peas tekib mosaiik, mis pannakse kokku ja siis see avaldatakse oma mõtete ja tegudega kas pildi, vormi näol, või kolmandat viisi. Nii et tegelikult see rikastab kõigi meie maailma ja see mis välja peegeldub, see on ju tegelikult see mõte, mida saadakse aru, et milline elu on meie kodukohas, milline elu on meie Eestis. Tõrva Vallavalitsus tänab Kunstistuudio 20 aasta tegevuste puhul. Aitäh ja palju õnne!” lausus Vister.
Tänukõnede ja sõnavõttude lõppedes esitas Eve Toompalu 2019. aastal ise valmistatud lõõtspillil lood “Koduküla nõmmed” ning “Riidaja polka”.
Palju õnne, Tõrva Kunstistuudio ning edukat järgmist 20 aastat!
