Mittetulundusühingu Tuleviku Tõrva eestvedamisel loodud mõttekoja eesmärk on ühendada ettevõtjaid, spetsialiste ja teisi ettevõtlikke inimesi, kes soovivad Tõrva arengusse panustada. Ühendus keskendub eelkõige majandus- ja ettevõtluskeskkonna parandamisele, uute investeeringute piirkonda toomisele ning hariduse ja elukeskkonna arendamisele.
Mõttekoja üks algatajaid, ettevõtja ja OÜ Shroomwell juht Siim Kabrits rääkis, et idee sündis soovist arutada ühiselt Tõrva võimalusi ning anda kohalikele inimestele senisest suurem roll piirkonna tuleviku kujundamisel.
„Tõrva tulevik sõltub sellest, kui hästi suudame koostööd teha ja ise oma kodukoha arengut vedada. Me usume, et Tõrval on väga palju potentsiaali selleks, et just kogukond suunaks meie arengut, nagu on näiteks loomulik Skandinaavias, kus eriti väikestes kohtades juhib kohalikku elu inimeste endi hääl,“ avas Kabrits algatuse tagamaid. Tema sõnul ei tähenda ettevõtlikkus üksnes ettevõtte juhtimist, vaid ka oskust märgata uusi võimalusi, algatada muutusi ja vajaduse korral ise kogukonna jaoks olulistes küsimustes kaasa lüüa.
Suurinvesteeringud piirkonda
Samuti üks mõttekoja algatajatest, Valgamaa Äriklubi president ja OÜ Valga Puu juhataja Andres Olesk rõhutas, et loodav ühendus ei peaks piirduma pelgalt arvamuste vahetamisega. Eesmärk on jõuda aruteludest konkreetsete ettepanekute ja algatusteni. „Me seisame praegu olulisel teelahkmel, kus saame ühiselt otsustada uute võimaluste üle nii energiamajanduses, aga ka teistes valdkondades, nagu tööhõive ja majanduskeskkond, mis vajavad arutelu nüüd ja kohe,“ rääkis Olesk.
Visiooniõhtu keskse osa moodustas paneelarutelu, kus osalesid energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo, Valgamaa Arenguagentuuri juhataja Anneli Kattai, põllumajanduskontserni Agrone juht Raul Jeets, ettevõtja Andres Olesk ning endine Tõrva vallavanem ja riigikogu liige Maido Ruusmann. Vestlust juhtis ajakirjanik ja koolitaja Märt Treier, kes esitas osalejatele kohati teravaid küsimusi ning jagas näiteid mujalt Eestist ja välismaalt.
Minister Keldo rõhutas, et riiki ei tohi vaadata üksnes majandusüksusena ning regionaalpoliitikas tuleb arvestada inimeste muutunud eluviisiga. Tänapäeval ollakse harjunud liikuma töö, õppimise ja muude kohustuste tõttu iga päev kümneid kilomeetreid. Seetõttu ei pea inimese töökoht, elukoht ja kasutatavad teenused tingimata asuma ühes omavalitsuses. Samas pidas Keldo väiksemate kogukondade tugevuseks ühtekuuluvustunnet, mida suuremate linnade ümber tekkinud elamupiirkondades alati ei teki. Tema hinnangul on Tõrva hea näide piirkonnast, kus inimesed tunnevad üksteist ning suudavad ühiste eesmärkide nimel koostööd teha.
Sarnase tähelepaneku tegi Anneli Kattai, võrreldes Valgamaa kolme linna. „Otepää on rohkem puhkajate piirkond, Valga multikultuurne, aga tõrvakate ühisosa on selgelt kõige suurem,“ märkis Kattai.
Odavam energia, parem konkurentsis püsida
Oleski hinnangul võiks Tõrva piirkonna üks suuremaid majanduslikke võimalusi peituda tuuleenergia arendamises. „Meie ukse taga seisab praegu ligi 300 miljonit eurot erasektori investeeringuid, mida tooks Tõrvale ainuüksi ühe tuulepargi arendus,“ ütles Olesk. "Kui lisame sinna uute ettevõtete investeeringud uuele plaanitavale Helme tööstusalale, saame rääkida hoopis suurematest numbritest ja märkimisväärsest hulgast uutest töökohtadest," tõi Olesk välja Helme alevikus planeeritava tööstusala. Just tänavu märtsis sai rahastuse Kagu-Eesti tööstusalade arendusprojekt, mille kogumaksumus on 10,72 miljonit eurot. Sellest 4,58 miljonit eurot on kavandatud Valgamaa kolme tööstusala arendamiseks Helmes, Valgas ja Otepääl.
„Mind isiklikult tuulikud ei häiri, aga eks ole inimesi, kellele need üldse ei meeldi. Aga mõnele ei meeldi ka metsaraie või mahaniidetud viljapõld,“ märkis Olesk.
Projekti eesmärk on luua ettevõtetele laienemisvõimalusi ning valmistada ette taristu uute investorite vastuvõtmiseks. Tööstusalade ettevalmistamine ei tähenda siiski, et kõik võimalikud investeeringud või töökohad oleksid juba kokku lepitud. „Milline teeots Tõrvale valida – selle üle peame ühiselt arutlema nüüd. Eeldused teha tark valik on ühed aegade parimad,“ ütles Olesk. Valga Puu juhataja sõnul peavad Eesti ettevõtted konkureerima ka nende riikide tootjatega, kelle energiakulud võivad olla märgatavalt väiksemad. „Kuidas me saame näiteks pidada seenekasvatust konkureerides Hiinaga, kus on energiahinnad neli korda odavamad?“ küsis Olesk.
Otsustamise tähtsust rõhutas ka Raul Jeets, kelle hinnangul on kõige halvemad otsused tegemata otsused. Ta juhtis tähelepanu sellele, et maapiirkonna ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime ei sõltu üksnes palgatasemest.
„Ettevõtlik inimene mõtleb numbrites, aga lisaks palganumbrile on oluline ka töökeskkond ja kolleegid,“ rääkis Jeets. Tema sõnul sõltub piirkonna areng ka kohalike inimeste suhtumisest. Kui soovitakse uusi elanikke ja ettevõtteid, peab kogukond olema valmis neid vastu võtma.
Puit, toit ja haridus
Paneelis käsitleti ka Valgamaa loodusressursse ja nende parema väärindamise võimalusi. Maido Ruusmanni hinnangul on piirkonna kaks olulist majandussuunda ehk puit ja toit, mille puhul võiks senisest enam tähelepanu pöörata tootearendusele ja turustamisele.
Andres Olesk lisas, et piirkonna põllud ja metsad on väärtuslik ressurss ning ajalooliselt on just maa ja metsa kasutamine aidanud Mulgi taludel jõukust kasvatada. Samuti rõhutas ta hariduse ja töökuse rolli kohalike inimeste eduloos.
Eraldi arutleti hariduse kvaliteedi ja noortele pakutavate õppimisvõimaluste üle. Ruusmann käis välja idee kaaluda Tõrvasse mõne tuntud Eesti kooli filiaali loomist. Näidetena nimetas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Nõo Reaalgümnaasiumi. Selline koostöö võiks tema hinnangul anda piirkonna noortele võimaluse omandada kindla suunitlusega kvaliteetset haridust kodukohas.
Lisaks tõsteti esile kutsehariduse tähtsust. Paneelis osalejate hinnangul vajab ettevõtluse areng oskustööjõudu ning seetõttu tuleks senisest enam mõelda sellele, kuidas siduda haridusvõimalused piirkonna majanduslike vajadustega.
Mõttekojaga liitus üle 50 inimese
Tuleviku Tõrva mõttekoja tegevust ja eesmärke tutvustasid visiooniõhtul ühenduse juhatuse liikmed Siim Kabrits ja Mariell Viinalass. Kohalolijatel oli võimalik ühendusega liituda ning seda võimalust kasutati aktiivselt.
Korraldajate andmetel on mõttekojaga ühinenud enam kui 50 Tõrvaga seotud ettevõtlikku inimest. Nende hulgas on kohalikke ettevõtjaid, eri valdkondade spetsialiste ja mujal tegutsevaid Tõrva sõpru. Liitunute seas on näiteks muusik ja iduettevõtja Reigo Ahven, odaviske maailmameistrivõistluste hõbemedalivõitja Magnus Kirt ning ettevõtja Raul Jeets.
Algatajate kinnitusel on mõttekoda apoliitiline ega ole seotud ühegi erakonnaga. Ühendusega on oodatud liituma kõik, kes soovivad Tõrva arengusse oma teadmiste, kogemuste või ideedega panustada.
Mõttekoja lähiaja eesmärk on korraldada arutelusid ettevõtjate, ekspertide ja kogukonna esindajatega ning töötada nende põhjal välja ettepanekuid Tõrva vallavalitsusele. Samuti soovitakse leida algatusi, mida liikmed saaksid ühiselt ellu viia. Plaanide kohaselt võiks mõttekoda koguneda paar korda aastas. Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo tunnustas algatust ning tõi välja võimaluse kujundada Tõrvast riigi, omavalitsuse, investorite ja kogukonna koostöö näidispiirkond.
„Oleme Maido Ruusmanniga arutanud, et Tõrvast võiks lausa kujuneda pilootpiirkond, kus ettevõtlik kogukond, omavalitsus, investorid ja riik võiksid ühendada jõud koha arendamiseks,“ rääkis Keldo.
Ruusmann sai kätte Tõrva Teemandi
Visiooniõhtu pidulikuks hetkeks kujunes Maido Ruusmannile tunnustuse „Tõrva Teemant“ üleandmine. Kodanikualgatusel ja kohalike ettevõtjate eestvedamisel sündinud tunnustuse esimeseks laureaadiks nimetati Ruusmann juba 30. juulil Mulgi Elamuskeskuses toimunud valla pidulikul vastuvõtul, nüüd anti talle üle ka tunnustusmärk ise. Tõrva Teemant on ettevõtjate ja kogukonna algatusel loodud tunnustus, mida tuleb eristada Tõrva valla ametlikest kuld- ja hõbemärkidest.
Tunnustuse loomise eestvedaja Siim Kabrits tõstis esile Ruusmanni pikaajalist tegevust kohaliku elu arendamisel. Ruusmann juhtis Tõrva linna linnapeana aastatel 2013–2017 ning pärast haldusreformi Tõrva valda vallavanemana aastatel 2017–2023. Aastatel 2023–2025 oli ta Tõrva vallavolikogu esimees ning kuulub praegu riigikokku. Kabritsa sõnul ajendas kogukonda eraldi tunnustust looma asjaolu, et enam kui saja inimese toetusest hoolimata ei antud Ruusmannile suvisel tänuüritusel valla kuldmärki.
„Eks see mulgi jonn ole, mis käivitas selle mõtte. Panime pead kokku, kuidas see eitus on võimalik pöörata jaatuseks,“ selgitas Kabrits. Tema sõnul käivitas toonane otsus mitu uut algatust. Üheks neist kujunes see sama Tõrva tuleviku visiooniõhtu.
